Eesti
Filtreeri
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Pensioniportfellid mais niru kasvuga

28.05.04 Äripäev

Viimasel kuul pole läinud pensioniraha kogujatel kuigi hästi. Eriti just riskantsemate fondide omanikel, kelle käekäiku mõjutasid kõige enam negatiivsed trendid aktsiaturgudel.

50% aktsiatesse investeerimist võimaldavate fondide osakud on viimase nelja nädalaga järele andnud keskmiselt 2–3%. Kõige enam (4,2%) on kuuga kaotanud LHV Aktsiapensionifondi osak. Sellest tingituna langes (Äripäeva näite põhjal) möödunud kuul ka esimeses liitumisvoorus LHV Aktsiapensionifondi valinud inimeste portfelli maht. Ning seda hoolimata sellest, et fondiosakute omanikele laekus kuuga osakuid juurde. Kuna tagasiminekut näitasid ka konkurendid, säilitas fond aga edetabelis kõrge positsiooni.

Erinevalt riskantsetest fondidest, läks võlakirjadele orienteeritud fondidel möödunud kuul suhteliselt hästi, mistõttu liikusid stabiilsemad fondid kuuga riskantsematele oluliselt järgi.

Edetabeli aluseks oleme võtnud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2 + 4% brutopalgast).

Raha fondi laekumise päevaks on võetud selline päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt oma osakud kontole saanud.

Lihtsuse mõttes oleme arvestanud, et inimene saab iga kuu täpselt 600 krooni eest osakuid (rahalisi jääke ei arvestata). Samas oleme arvestanud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasudega.

Raivo Sormunen