Eesti
Filtreeri
Pensionifondide investeeringud Eestisse kasvasid hüppeliselt
II samba täiendavad sissemaksed viisid riigikassast 227 miljonit eurot
Rahandusministeerium: Pensionifondide tasudest
Iga kolmas inimene ei tea, kui suureks kujuneb tema pension
Küsitlus: inimesed ei pea praegust pensionisüsteemi jätkusuutlikuks
Alanud aasta tõi muutuse ka pensioni teise samba väljamakstes

2017

Leppik: teise sambasse lisamaksete lubamine pole sugugi mõeldamatu

Pensioniportfellid mais niru kasvuga

28.05.04 Äripäev

Viimasel kuul pole läinud pensioniraha kogujatel kuigi hästi. Eriti just riskantsemate fondide omanikel, kelle käekäiku mõjutasid kõige enam negatiivsed trendid aktsiaturgudel.

50% aktsiatesse investeerimist võimaldavate fondide osakud on viimase nelja nädalaga järele andnud keskmiselt 2–3%. Kõige enam (4,2%) on kuuga kaotanud LHV Aktsiapensionifondi osak. Sellest tingituna langes (Äripäeva näite põhjal) möödunud kuul ka esimeses liitumisvoorus LHV Aktsiapensionifondi valinud inimeste portfelli maht. Ning seda hoolimata sellest, et fondiosakute omanikele laekus kuuga osakuid juurde. Kuna tagasiminekut näitasid ka konkurendid, säilitas fond aga edetabelis kõrge positsiooni.

Erinevalt riskantsetest fondidest, läks võlakirjadele orienteeritud fondidel möödunud kuul suhteliselt hästi, mistõttu liikusid stabiilsemad fondid kuuga riskantsematele oluliselt järgi.

Edetabeli aluseks oleme võtnud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2 + 4% brutopalgast).

Raha fondi laekumise päevaks on võetud selline päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt oma osakud kontole saanud.

Lihtsuse mõttes oleme arvestanud, et inimene saab iga kuu täpselt 600 krooni eest osakuid (rahalisi jääke ei arvestata). Samas oleme arvestanud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasudega.

Raivo Sormunen