Uudised

Kuigi pensionifondid on seotud mitmetasandiliste tagatissüsteemidega, mis peavad kindlustama investorite vara kaitstuse fondihaldurite eksimuste eest, võib fondide tulusus olla mitme aasta jooksul ka negatiivne.

Kui investeeringud võlakirjafondidesse on minimaalse riskiga ning negatiivse tootluse vastu küllalt hästi kaitstud, siis märksa keerulisem on saavutada igal aastal positiivset tulemust aktsiainvesteeringutega. Intressifondide tootluse võib miinusesse viia kõrge inflatsioon.

Kuni pool varadest aktsiatesse paigutavate pensionifondide seitsmeprotsendiline tootlus võib välja kujuneda vaid pikaajaliselt.

Langus ja tõus vahelduvad

Seda näitab veenvalt näiteks Rootsi ärilehe Dagens Industri andmetel Rootsi finantsinspektsiooni statistika, mille kohaselt pole Rootsi kindlustusfirmad suutnud juba viiendat kvartalit järjest oma klientide pensioniraha kasvatada. Kõige halvema tulususega on olnud Rootsi firmade aktsiad. See on peamine põhjus, miks kindlustusfirmad on viimase kahe aasta jooksul Rootsi firmade aktsiaid rohkem müünud kui ostnud.

Kuigi seadustega on viidud Eestis kogutud raha kaotamise võimalus miinimumini, võivad eestlasedki arvestada, et tekib ajavahemikke, kus majanduse langustsükkel viib ka nende pensionifondide investeeringud miinusesse. Pensionifondid tohivad siiski investeerida ainult seadusega sätestatud piirangute raames, mis välistab liigsete riskide võtmise.

Siiski peab kindlustaja investeerides arvestama analüütikute hinnangul mitme riskiga. Näiteks poliitilise ehk maariskiga, kus investeeringud teatud riiki võivad kaotada väärtust poliitiliste pingete tõttu. Ka likviidsusriskiga, kui fond ei suuda näiteks vajaduse korral kiiresti aktsiaid müüa. Samuti ähvardavad investoreid valuutariskid, tururiskid ja aktsiate hinnariskid.

Kõiki neid riske annaks pensionipõlve kindlustajal vähendada hoolikalt oma vajadustele vastavat fondi valides. Pensionikeskuse kodulehekülg soovitab valikuotsust tehes hoolikalt järele mõelda.

Analüütikute sõnul pole alati kõige parem valik liituda lihtsalt mugavusest selle panga või kindlustusseltsi fondiga, kellega siiani on suheldud. Kindlasti ei pea paika seegi, et varade mahult suurim on ka kõige kindlam ja tagaks parima tootluse.

Tootlusest oleneb aga väga suur osa tulevikus saadavast pensionist. Kui inimene näiteks investeerib 30 aastat iga kuu 300 krooni (brutopalk 5000), siis: 4-protsendise keskmise tootlusega on tema lõppsumma 206 000 krooni, 6-protsendise keskmise tootlusega 294 000 ning 8-protsendise keskmise tootlusega 425 000 krooni. Samas on jälle suurima tootlusega ka enamasti risk suurim.

Suur tootlus, suurem risk

Pensionikeskus soovitab kliendil juba ette mõelda, kuidas ta käituks, kui aktsiaturud kukuvad ning valitud fond kaotab 10 protsenti väärtusest ühe päevaga või siis ühe kuu või aastaga. «Kui selline olukord ei ole vastuvõetav, siis ei tohi aktsiatesse investeerida,» märgib pensionikeskus.

Lisaks riskitaluvuse määramisele tuleb fondide valikul lähtuda fondivalitseja kogemustest varade paigutamisel ehk sellest, milliseid tootlusi on samad fondihaldurid siiani teiste fondidega suutnud pakkuda. Sama tähtis on tutvuda ka investeerimiskuludega ehk valitsemistasude ja osakute väljalaskmis- ja tagasivõtmistasudega.

Erkki Erilaid