Uudised

Pensioni II sammas kasvab ülikiirelt, viie aastaga peaks maht viiekordistuma.

Rahandusministeeriumi ennustuse kohaselt kasvab II samba maht 2010. aastaks pea viis korda, 19,3 miljardi kroonini. Kasvu taga on iga aasta liituvad noored, fondide tulu ning suurenevad palgad.

Selle aasta lõpuks peaks ministeeriumi andmetel II sambasse kogunema ligikaudu 4,3 miljardit krooni. Selle raha peavad fondid kuskile tulu teenima panema.

Tallinlane Anita (48) liitus II sambaga paari aasta eest. Samas ei tea ta, kuhu tema igakuiselt makstav pensioniraha täpselt liigub – millistesse aktsiatesse, piirkondadesse jne. “Ma ei ole seda vaadanud. Tean ainult seda, et iga kuu ma seda raha maksan. Kui ma ka neid andmeid jälgima hakkaksin, ei saaks ma palju targemaks,” ütles ta. Samas on Anita teadlik, et tema Hansapanga K3 fondi tootlikkus liigub ülespoole.

Osaliselt seepärast ka vähene huvi asja vastu. Umbes samasuguse vastuse andsid Päevalehele veel mitu inimest – niikaua, kui asi liigub positiivses suunas, ollakse rahul.

“Me oleme selles mõttes nõus, et inimesed tihtipeale ei mõista, palju nad II sambasse raha on kogunud,” ütles Ühispanga Varahalduse juht Sven Kunsing.

Ta lisas, et mõnele inimesele tundub kogutud raha hulk liiga väike, teisalt on kliente, keda üllatab see, et kuigi ta iga kuu oma palgast II sambasse vaid kaks protsenti maksab, on pensionikontole kogunenud üsna kopsakas summa.

Erinev tootlus

“Leian, et inimestel peaks asja vastu huvi olema,” märkis Kunsing, viidates sellele, et kõigi fondide tootlikkus ei pruugi olla ühtemoodi hea.

Selge on see, et enamasti peavad fondid pensioniraha viima välismaale, suure tõenäosusega Ida-Euroopasse. Kui siia veel lisada teoreetilised summad Hansapanga ja Eesti Telekomi lahkumisest börsilt, siis kasvab investeeringute summa hüppeliselt viie miljardi võrra, nagu Päevaleht 23. veebruaril kirjutas.

Arvesse tuleb võtta ka kolmanda samba kasvu, mis 2004. aastal tõusis 113 miljonilt 187 miljonile kroonile. JP Morgan on analüüsinud eeldatavaid erastamisprotsesse Ida-Euroopas ja leidnud, et lähema aja jooksul erastatakse osaliselt või täielikult hulgaliselt rahapaigutamiseks atraktiivseid firmasid. Enamjaolt Poolas, Tšehhis, Sloveenias ja Venemaal, sekka ka Läti Lattelekom. Sellest lähtuvalt vaatavad juba täna paljud Eesti investorid nende riikide poole, rääkimata tulevikuinvesteeringutest Bulgaariassse ja Rumeeniasse. Eestisse hakkab lähemal ajal investeeringute rahavool vähenema, pigem hakkab toimima vastupidine protsess.

Hansapanga ja Eesti Telekomi võimaliku lahkumisega kuivab aga võimalus meie pensionifondide raha Eestisse investeerida veelgi rohkem kokku. “Jah. See oleks kurb,” kommenteeris olukorda Hansapanga II pensionisamba fondijuht Robert Kitt. “Kui börs kokku kuivab, siis pole enam võimalik rahvuslikku kapitali Eesti majandusse suunata. Eks siis tule arendada Läti ja Leedu majandust.” Eestis ei ole ka valitsuse võlakirju, mis näiteks Lätis ja Leedus on fondidele suhteliselt atraktiivsed.

Kui praegu on umbes kümnendik meie fondide rahast paigutatud Eestisse, siis pensionifondide mahu hüppeline kasv lähitulevikus vähendab sellist osakaalu kindlasti. Kui lisada ka börsi kokkukuivamine, siis on selge, et üsna varsti teenib üle 95% meie rahast teiste riikide kasvava majanduse huve.

Väliskapital lahkub

Kitt märgib ära veel ühe ohu, mis võib kaasneda Hansapanga ja Telekomi lahkumisega börsilt: “Need kaks firmat on olnud väga kaubeldavad ja ihaldusväärsed aktsiad ka välisinvestoritele. Kui need lahkuvad, tekib võimalus, kus väliskapital müüb ka teised aktsiad, mis ei ole olnud nii atraktiivsed ja likviidsed.”

Selline olukord viitab selgelt kapitali väljaveo võimalusele, kuna Eesti ei pruugi enam välisinvestoritele atraktiivne olla, mis omakorda tooks kaasa väliskaubanduse defitsiidi kasvu.

Vallo Toomet