Pensioniõiglus
Pensionisüsteemi muudatused vajavad läbimõeldust
Sotsiaalminister tahab muuta pensionisüsteemi, kuid tema ideed nõuavad riigieelarvest lisaraha. Keskerakondlane Jaak Aab tegi möödunud nädalal ettepaneku siduda pensioni isikustatud sotsiaalmaksu koefitsient (aastahinne) mediaanpalgaga, mitte keskmise palgaga nagu senini.
Mediaanpalk on palk, millest umbes pooled inimesed saavad palka vähem ja pooled rohkem, keskmine palk aga arvutatakse aritmeetiliselt, ühe või teise palganumbri saajate arvu kõrvale jättes.
Praegu on miinimumpalka teenival inimesel iga töötatud aasta eest koefitsiendiks 0,37 ja statistilist keskmise ligi palka teenival 1. Kuna mediaanpalk oleks keskmisest ilmselt madalam, oleks selle alusel arvutatava koefitsiendi puhul 3000-kroonist miinimumpalka teeniva inimese koefitsient suurem kui praegu, tõuseks ka koefitsienti 1 saavate inimeste arv. Uus valem tähendaks aga pensionitõusu paljudele ning pensionikassale suurt lisakoormust.
Aab usub, et pensionikassa saab sellega hakkama, aga rahandusministeeriumi asjatundjad leiavad, et sellise väljamineku plaanimine nõuab täpsemaid arvutusi.
Kindel see, et raha leidmisel ei saa lootma jääda lihtsalt majandus- ja palgakasvule, vaid kogu süsteem vajaks läbimõtlemist. Muutusi pensionisüsteemis on vaja, kuna esimene sammas võib jätta inimesed vaesusse. Muutusi on plaaninud juba ka eelmised sotsiaalministrid.
Lisaks tegi Aab ettepaneku, et koefitsienti arvutades tuleks kuhugi tõmmata ülempiir, millest suuremat palka teenides enam koefitsient ei kasva. Kompensatsiooniks saaksid kõrgepalgalised madalama sotsiaalmaksu.
Oma loogika on ettepanekus olemas. Pensioni- või haigekassa on üles ehitatud solidaarsusprintsiibil ning parimagi tahtmise korral ei jaksa need mõnisada inimest, kes Eestis aastas miljonipalka teenivad, nende kahe kassa pakutavaid teenuseid oma panuse võrra kasutada. Küsitav aga, kas selline süsteem oleks ühiskonnale vastuvõetav.
Mõelda võiks ka sotsiaalministri plaanile eripensionide süsteemi muutmiseks, mis asendaks paljud staažist sõltuvad soodustused maksetega kolmandasse pensionisambasse.
Tavainimese riiklik pension väheneb teise sambaga ühinemisel, sest riik loovutab osa sotsiaalmaksust pensionifondi hoidjale. Eripensionär naudib aga nii oma teise sambasse investeeritud kui riikliku pensionikassa tulevat eripensioni.
Aabi ettepanekud vajavad edasi arendamist, eelkõige aga edasisi arvutusi.