Pensionilepingute risk Swedbankile liiga suur
Eesti suurima turuosaga elukindlustusselts Swedbank Life Insurance pole tänaseni alustanud teise samba pensioni maksmist, kuigi seltsi lähteasend oleks selle teenuse müügiks väga hea, sest Swedbanki teise samba fondide osa on riigi suurim.
Swedbank peab teise samba pensionilepingute sõlmimist liiga riskantseks. Swedbanki elukindlustusseltsi juhi Mihkel Mandre sõnul on pensionilepingute seaduses kaks punkti, mida nad sooviks enne sellesse ärisse astumist muuta.
Pank on esitanud mahukad muudatusettepanekud finantsinspektsioonile ja rahandusministeeriumile, kuid viimane suhtub muudatustesse esialgu ettevaatlikult.
Esiteks nõuab seadus, et elukindlustusselts peab teenitud kasumit pensionisaajatega jagama. Teiseks võib pensionär praegu elukindlustusseltsi vahetada. Kuna seltsi vahetamine tähendab ka pensionäri kogutud vara liikumist ühest firmast teise, näeb Mandre vahetamise tingimustes riske, mis käivad kindlustusseltsile üle jõu.
Kolmanda muudatusena võiks seadusandja lubada elukindlustuseseltsidel pensionivara investeerimisel võtta suuremaid riske, sest praegune konservatiivne mudel toob kaasa vara reaalväärtuse ehk ostujõu vähenemise.
«Kindlustusseltsil on kohustus igal aastal vähemalt poolt kasumist kliendiga jagada,» märkis Mandre. «Kasumi jaotamise nõue on mõistlik. Probleemiks on aga kasumi jaotamise kohustus igal aastal. Finantsturud on volatiilsed. Headel aastatel tuleb pool kasumist kliendiga jagada, aga halval aastal jääb kogu kahjum seltsi kanda,» täpsustas ta.
Kuna praegu on pensionilepingute summad suhteliselt väiksed, siis näiteks SEB Elukindlustusselts on kolme aastaga klientidega jaganud umbes 17 000 eurot kasumit. Kasum tuleb peamiselt investeerimistuludelt.
Swedbanki meelest peaks kasumijaotusel arvestama pikema ajavahemiku kasumit ja kahjumit. Seega peaks panga meelest minema jagamisele mitme aasta keskmine kasum.
Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilisson märkis, et ka pensionilepingute kasumi jaotamisel tuleks lubada kahjum edasi kanda, nii nagu see toimub näiteks väärtpaberite tulumaksu arvestamisel. See tähendab, et suure finantskriisi aegse kahjumi saaks järgmistel aastatel jagatavast kasumist maha arvestada.
Teise samba pensioniväljamaksete mahud on praegu väga väiksed, umbes 17 miljonit eurot vara on pensionärid paigutanud annuiteedilepingutega elukindlustusseltsidesse. Kuid juba praegu on teise samba fondide maht kokku 1,7 miljardit eurot, mis ühel hetkel muutub varaks, millest hakatakse maksma teise samba pensioni.
Mandre pakkus, et Lehman Brothersi pankrotile järgnenud kriis oleks meie pensione maksvad elukindlustusseltsid pankrotti ajanud, kui mahud oleks olnud suured ja kasumit oleks tulnud jagada igal aastal.
«Teenusepakkujate maksejõuetus on väga ohtlik kogu pensionisüsteemile,» märkis Ilisson. «Riik soovis pensionisüsteemi üleandmisega lükata riski enda kaelast erasektori kaela, kuid selliste tingimustega võib juhtuda, et riik peab hakkama pensionisaajaid välja aitama, kui seltsid pensione enam välja maksta ei suuda.»
Andrus Karnau