Pensionile tahab eestlane jääda alla 60-aastaselt
Pensioni teise sambaga muudab tuleviku kindlamaks juba pool miljonit eestimaalast.
Vanemalt kui 65-aastaselt soovib pensionile jääda vaid käputäis eestimaalasi, selgub Turu-uuringute AS-i korraldatud pensionipõlveuuringust. Üle poole (65%) küsitlusele vastanutest eelistab pensionile jääda juba enne 60. eluaastat.
Sama arvamus valitseb ka mujal riikides, kus pensionile ihatakse jääda märksa nooremalt, kui seadus võimaldab. Erandiks on vaid Jaapan, kus pensionile saab 61-aastaselt, kuid parema meelega jäädaks koju aasta vanemana.
Eestis tehtud küsitluse tulemustest selgus ka, et mida noorem küsitletu, seda ähmasem on tal ettekujutus oma pensionipõlvest. “Noored ei oska öelda, mida pensionipõlves tehakse,” vahendab Karin Reivart Turu-uuringute AS-ist. “Igal juhul pole pensioniaeg midagi sellist, mille poole pürgida, sest reaalset pensionipõlve osatakse näha sellisena, nagu see on praegustel pensionäridel.”
Tahaks soojale maale
Parim aeg tööga lõpparvet teha on 58 aasta vanuselt, arvab 37-aastane Mikko Saira, Eestis neli aastat elanud soomlane. Selles, kuhu riiki ta pensionipõlve ajaks kolida tahaks, pole mees veel kindel. “Tahaks muidugi soojemas riigis elada,” muigab ta.
“Aga mul on vaja veel 27 aastat tööd teha. Seda on rohkem, kui olen teinud.” Kuigi Eestiga mees oma vanaduspõlve eriti ei seo – sest pole ju enam maksumaksjaid, kes suudaks pensionäridele pensioni välja teenida –, on ta siin ometi liitunud pensioni teise sambaga. “Eelmisel sügisel oli viimane aeg liituda, ju pank tegi mulle mingi pakkumise,” meenutab Mikko.
Seevastu 22-aastane Maarja Seedre, kes täpselt ei teadnudki, millal pensionile jääda saab, sõlmis lepingu pensioni teise samba kohta juba paar aastat tagasi. “Mina ei taha raha lastelastelt küsida,” märgib Seedre. Ka pensionipõlvest, kuigi see on tema jaoks määramatus kauguses, on tal selge ettekujutus. “Käin ringi, reisin,” muheleb naine.
Maarja ja Mikko kuuluvadki nende poole miljoni Eesti elaniku hulka, kellel on teine pensionisammas olemas. Liitumise hulgaga (üle poole tööealistest elanikest) on rahul ka SEB Eesti Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst. “Kriitiline mass on liitunud,” märgib ta.
Ent pensioni riikliku ehk esimese ja teise sambaga kindlustab inimene endale pensionina vaid 40% viimasest palgast.
Kolmanda sambaga liituvad inimesed aga väga ettevaatlikult. Siiani on lepingu sõlminud umbes 110 000 inimest, Turu-uuringute AS-i 680 küsitletust vaid 13%. “Üks kolmandik vastanutest põhjendas, et ei ole mõelnud sellele, kolmandik ütles, et pole raha, ja umbes 20% arvas, et polegi vaja,” rääkis Karin Reivart.
Lepingute sõlmimist on pidurdanud ka asjaolu, et kogutava raha tootlus kipub olema madalam kui iga-aastane inflatsioon. Holst püüab ümber lükata ka levinud arusaama: “Ma ei elagi pensionieani.”. Eesti statistikaameti andmetel jõuab 25-aastastest Eestis pensioniikka 63% mehi ja 86% naisi.
Kristiina Viiron