Eesti
Filtreeri
Swedbank lubas kaaluda fondide tasude kärpimist
Pensioni II samba sissemakseid jätkab üle 85 000 inimese
Rõivas: fondidele tuleks kehtestada karmimad reeglid
Swedi pensionifonde juhitakse Rootsist
Nädalaga lisandus 10 000 pensionimakseid jätkavat inimest
FI: fondijuhid on võtnud arvestatavaid riske
Riik kavandab samme pensionifondide taltsutamiseks

Pensionile rikkana!

17.06.08 Äripäev

Juba seitsmendat järjestikust aastat pühendab ajakiri Fortune oma suvealguse numbri pensionivara kogumisele, millest ühe osa moodustavad ka selleks (meie jaoks siis neljandaks sambaks) sobiv aktsiaportfell. Paljud, et mitte öelda enamik nende hulgast on ka meil väga hästi tuntud ettevõtete aktsiad. Seetõttu tundubki sobivana ära tuua valik aktsiaid ajakirja värskest numbrist ilmunud edetabelist: parimad aktsiad pensionile minekuks. Kokku on ajakirja pensioniportfellis 40 aktsiat.

Väljavalitud ettevõtteid iseloomustab eelkõige stabiilsus. Nende aktsiate hinnad headel aegadel kerkivad, kehvematel aegadel on aga stabiilsed. Portfelli eesmärk on vara kasvatamine pikaajaliselt, mistõttu ei maksa lühiajalisest kõikumistest väga ära ehmuda. Üldiselt on tegemist ka üsna heade dividendimaksjatega.

Muidugi torkab silma väljavalitud aktsiate Ameerikakesksus. Üks põhjus on kindlasti see, et tegemist on USA majandusajakirjaga.

Samas ei maksa jätta tähelepanuta, et USA majandus on börsikeskne ning seadus on võrreldes Euroopa ja muu maailmaga kõige enam investorite kaitsele suunatud.

Pärast Sarbanes-Oxley akti vastuvõtmist 2002. aastal, mis karmistas börsiettevõtete majandusaruannetele esitatud nõudeid, noteerisid teiste riikide (eriti Venemaa) ettevõtted palju meelsamini Londoni börsile kui New Yorki. Muidugi, osast kuumast rahast jäädi selle tagajärjel ilma, aga usun, et pikas perspektiivis, eriti väikeinvestoreid silmas pidades, tuleb see ainult kasuks.

Euroopa ettevõtetes on sageli märkimisväärne osalus riigil või ühel suuromanikul. USAs on taolisi börsiettevõtteid, kus suuromaniku osa on määrav, suhteliselt vähe (tuntumatest tulevad esmapilgul meelde Ford, Google, tarkvaragigant Oracle).

Märkimata ei tohi jätta muidugi eurotsoonist välja jäävate riikide ettevõtete aktsiate puhul valuutariski. Nii mõnigi arvaja ja analüütik ennustab USA dollarile kadu ning seetõttu võib Ühendriikide aktsiaturgudele investeerimine tunduda ohtlikuna.

Mina olen dollari suhtes üsna optimistlik. Mulle tundub, et Ühendriikide valuuta on languse lõpufaasis või isegi selle ületanud ning ees ootab ilmselt üsna pikk (ilmselt ka vaevaline) tõusutee. Uudisteagentuur Bloomberg kirjutas eile, et analüütikud usuvad, et aasta lõpuks kerkib Ühendriikide valuuta kurss 1,50 USDni euro ehk 10,43 kroonini dollar.

Number

  •  15 protsenti aastas on olnud ajakirja Fortune aktsiaportfelli tootlus alates selle loomisest 2002. aastast.

Tasub teada

USA ja Skandinaavia-maade aktsiaid saab osta pankade ja maaklerfirmade kaudu.

  •  Teenustasud: Hansapank: 0,3% summast, min 295 kr
  •  SEB: 0,25% summast, min 275 kr
  •  LHV: 0,3% + 175 kr
  •  Suurbritannia aktsiatele lisandub nn templimaks 0,5%

Tõnis Oja