Uudised

•   Keskmiselt kogub kogumispensioniga liituja raha umbes 29,5 aastat
•   Eeldused inimväärseks ja rahulikuks vanaduspõlveks on loodud

Esimesi pensionirahasid hakatakse kohustuslikest pensionifondidest välja võtma 2009. aastal. Ealiselt isegi kõige vanematel liitujatel on pensionisäästude kogumiseks aega vähemalt 6 1/2 aastat.

Täna, kus pensionifondidesse on sissemakseid laekunud vähem kui aasta, on veel liiga vara teha järeldusi ühe või teise pensionifondi edukuse kohta.

Tuginedes rahvastiku vananemise ja üle pensioniea töötamise trendidele, võib eeldada, et tulevikus hakkab olenemata soost kõigile kehtima ühine pensioniiga ? 65 aastat. Eesti Väärtpaberikeskuse 19. mai 2003 andmetel oli kohustusliku kogumispensioniga liitunud 232 145 inimese keskmine aeg ühise pensionieani ligikaudu 29 aastat ja 5 kuud.

Sisuliselt tähendab see seda, et keskmiselt koguvad inimesed pensionisääste rohkem kui 29 aastat. Pidevalt liitub pensionifondidega uusi inimesi, kellest suurem osa on noored kohustuslikud liitujad. Selle kevade keskkoolilõpetajad koguvad pensioni tunduvalt kauem ? 46 kuni 47 aastat.

Oleme pensionikogumisega küll alles alguses, aga eeldused inimväärseks ja rahulikuks vanaduspõlveks on loodud. Pensionifondide käivitumine on olnud edukas ja lootustandev. Fondivalitsejad esitavad vastavalt seadusele pensionifondide kohta kuu-, poolaasta? ja aastaaruandeid. Viimased kaks on avalikud dokumendid ja kõik liitujad ning muidu huvilised võivad neist fondi käekäigu kohta lugeda. Aastaaruanne peab olema kinnitatud ka sõltumatu audiitori poolt. Avalikud aruanded peavad olema fondivalitseja juures kättesaadavad. Kuiseid aruandeid kontrollib Finantsinspektsioon, aga igati teretulnud on liitujate huvi oma pensionifondi ja seda juhtiva pensionifondivalitseja tegevuse vastu.

Tulemus aastate pärast

Ent millise sissetuleku me reaalselt pensionipõlveks oleme suutnud luua, selgub alles aastate pärast. Tulemus sõltub eeskätt kogumisperioodi pikkusest, sissemaksete suurusest, investeeringute tootlusest jm.

Pensioni kogumisel on kõige olulisem valida endale sobivaima investeerimisstrateegiaga pensionifond.

Strateegia valimisel tuleb arvestada nii oma vanuse ja kogumisperioodi pikkusega kui ka enda suutlikkuse ja sooviga riske võtta. Enne konkreetse fondi valimist oleks mõistlik nõu pidada fondivalitseja või nõustajaga ning lasta endale selgitada, kuidas üks või teine investeerimisstrateegia võib pensioni kogumist mõjutada.

Fondivalitsejad ja investeerimisnõustajad peavad andma objektiivse informatsiooni kohustusliku kogumispensioni kohta ning vastama ammendavalt kõikidele liituja küsimustele. Lisainformatsiooni kohustusliku pensionifondi investeerimisstrateegia kohta saab fondi tingimustest ja prospektist, mis on kõigile fondivalitsejate juures kättesaadavad. Enne liitumisotsuse tegemist on kindlasti kasulik materjalidega põhjalikult tutvuda. Pensionifondi valik peab olema läbimõeldud otsus.

Samas investeerimisstrateegia valikut mõjutavad näitajad muutuvad ajas. Võib juhtuda näiteks, et pensioniea lähenedes ei pruugi te enam nii riskialdis olla kui paarkümmend aastat tagasi, vaid taotlete juba stabiilsemat varade kasvu. Arvestades aga seda, et pensioni kogumine on pikaajaline protsess, on igapäevased muutused fondide näitajates suhteliselt vähetähtsad.

Valik ei toimu üleöö

Strateegia valikut oluliselt mõjutavad muutused ei toimu üleöö, vaid pikema perioodi jooksul. Keskmiselt 29-aastase kogumisperioodi taustal ei ole inimestel kindlasti vaja oma pensioniks investeerimise strateegiat igal aastal üle vaadata.

Pensioni tuleb koguda läbimõeldult, arvestades ühiskonnas ja enda elus toimuvate muutustega. Ennatlike järelduste ja muudatuste tegemisest on parem hoiduda.

Angelika Koha,
Finantsinspektsiooni juhatuse liige