Eesti
Filtreeri
Eamets: pensionid päästab osaliselt võõrtööjõud
Pajula: riikliku pensionisüsteemi lõpp on lähedal
Eesti ja Venemaa vahelise pensionikindlustuslepingu rakendamine alates 16. oktoobrist
Eesti väärtpaberiturg 2011. aasta III kvartalis
Kelle teenistuses on pensionisambad?
Tulekul on investeerimismess „Rahakompass 2011“
Uuring: noorte teadmised pensionisüsteemist on kesised

Pensionikassa triivib paari aastaga miinusesse

20.02.04 Eesti Päevaleht

Nii sotsiaalminister Marko Pomerants kui ka opositsioon tunnistasid eilsel pensioniarutelul riigikogus, et 2007. aastaks jõuab pensionikassa miinustesse, millest saab lähiaastate põletavaim probleem.

Kolme aasta pensionitõusu kaitsnud Pomerantsi sõnul kulub prognooside kohaselt 2007. aastal pensionide väljamaksmiseks rohkem raha, kui sotsiaalmaksust laekub. “Pensionikassa reserv on 2007. aastal miinuses 42 miljoni krooniga ja 2010. aastaks on puudujääk ligi kaks miljardit krooni,” lausus Pomerants.

Vaatamata sellele kurvale perspektiivile tahab valitsus anda ministri sõnul pensionäridele stabiilsuse kolmeks aastaks. Teisele lugemisele suunatud eelnõu kergitab 1. aprillist keskmise vanaduspensionäri sissetulekut 235 krooni võrra, millest 135 krooni annab indekseerimine ja sajakroonise lisa toob nn erakorraline pensionitõus. 2005. ja 2006. aasta pensionitõusud nihkuvad 1. aprillilt 1. juulile.

“Eelnõu toob kergendust vähemalt 365 000 inimesele. Nii palju on neid, kes saavad vanadus-, toitjakaotus- või töövõimetuspensioni,” lausus Pomerants.

Sotsiaaldemokraadi Eiki Nestori väitel on tegu pensionäridele kahjuliku tuletõrje-eelnõuga. “2007. aastal lõpetab see valitsus tegevuse ja edasi tehku ükskõik kes ükskõik mida,” lausus ta. “Kuidas saab korraga täita Euroopa sotsiaalkoodeksi nõudeid, teha pensionireformi, ühineda euroga ja alandada makse?”

Kuupäevade edasilükkamine viib tema sõnul iga pensionäri taskust 600–900 krooni. Minister Pomerantsi sõnul ei plaani Res Publica kellelegi “miini”, sest kavatseb 2007. aastal ise võimul olla. Pomerants lisas, et kriitilisel ajal on võimalik pensionikassat rahastada kas riigieelarvest või teha finantseerimistehinguid. “Taganeda pole kuhugi, keskmine pension peab olema 40 protsenti meeslihttöölise palgast,” märkis ta.

Keskerakondlase Siiri Oviiri sõnul tuleb loobuda pensionikassa raha suunamisest teise sambasse, mis võtab tänavu esimesest sambast ära ligi 800 miljonit krooni. Tema parteikaaslase Marika Tuusi kinnitusel on lubamatu, et pensionäridel tuleb 2005. aasta rahalisa oodata aasta ja kolm kuud. “Nad pannakse ooterežiimile kõige kriitilisemal hinnatõusude ajal,” märkis Tuus.

Kai Kalamees

Keskmised pensionitõusud:
• 1. aprill 2004 +235 krooni; kulub kokku 307 mln kr
• 1. juuli 2005 +235 krooni; 628 mln kr
• 1. juuli 2006 +256 krooni; 1,07 mld kr
• 44-aastase tööstaažiga inimene peaks juulis 2006 saama umbes 2700-kroonist pensioni.
(Allikas: EPL)