Uudised

Rahandusministeerium ja tulevased fondihaldurid kulutavad kokku ligi 20 miljonit krooni kogumispensioni süsteemi reklaamimiseks.

Kogumispensioni süsteemiga saab liituma hakata juba kuu aja pärast. Riik tahab kindlustusseltside ja pankade toel saavutada suuremat kõlapinda sadu tuhandeid töötajaid hõlmavale pensionikindlustuskampaaniale, sellises mahus koostööd tehakse esmakordselt.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Katrin Jaakson ütles, et ministeerium tahab teavituskampaanias esimest korda teha koostööd pensionikindlustuse turul osalejatega ja seetõttu on kampaania käigus plaanis regulaarselt infot vahetada. Ekspertarvamuste kohaselt võiks juba tänavu kogumispensioniga liituda 50 000-200 000 inimest. Nende numbrite vahe on Jaaksoni sõnul nii suur just arvestusega, et liitumiskampaania võib õnnestuda hästi.

Riik alustab alanud nädalal alustab ligi 2,5 mln krooni maksma minevat neljakuulist kampaaniat “Millest mõtled?”, teavitades nii televisiooni, raadio, trüki- ja välimeedia, kui ka interneti vahendusel pensionireformi teise sambaga liitumise vajalikkusest. Kuna tegemist on sotsiaalreklaamiga, siis on meediaagentuur Media House välja kaubelnud madalamad reklaamihinnad, mis võimaldavad paari miljoni krooniga nii laiaulatusliku kampaania läbi viia.

Kampaania autor ja teostaja on Hill & Knowlton Konsortsium, mille juht Peep Mühls võrdles kogumispensioni süsteemi käivitumist 90ndate aastate keskpaigaga, mil hakati väärtpaberitega kauplema. “Meie ülesandeks on siiski erapooletult informeerida kõiki inimesi ja kujundada nende hoiakut, mitte tuua esile ühe või teise turuosalise eeliseid.”

Laiema reklaamikampaaniaga alustavad turuosalised alles aprillis, kui riik on nö eeltöö juba ära teinud ning selgitanud inimestele teise samba fondi investeerimise vajalikkust.

Hansabank Marketsi turundusjuhi Kairi Lainjärve sõnul kulutab pank reklaamile selle aasta jooksul 4-5 mln kroon. “Meie eesmärk on inimest ikkagi mõtlema panna kogumispensioni peale,” sõnas Lainjärv. Tema hinnangul on turuosaliste reklaamile kulutatav summa optimaalne. “Loomulikult saab hakkama ka vähemaga, kuid arvestades seda, et kõik reklaamivad end samal ajal, siis tuleb mõelda selle peale, et reklaam oleks ka meeldejääv.”

Lainjärve sõnul oleks võinud riik alustada teavituskampaaniaga varem, sest nüüd jääb esimeste avalduste vastuvõtmiseni veidi vähem kui kuu. “Tegemist on keerulise teemaga, mis vajab aega, et sellest aru saada ning selle vajalikkust endale teadvustada. Seda ei otsustata nii, nagu valitakse poes saiasortide vahel.”
Nii Sampo kui ka Ühispanga eelarve jääb samasse suurusjärku.

Seesam Elukindlustuse juhi Taivo Saare sõnul kavatseb selts kulutada reklaamikampaaniale umbes miljon krooni. “Tagasihoidlik summa,” nentis Saar. “Aga ma arvan, et saame hakkama.” Saare hinnangul ei takista reklaamikampaaniaga alustamist asjaolu, et tegelikult pole ühelgi tulevasel fondihalduril veel litsentsi käes. Toodete tutvustamist on juba alustatud kitsamas ringis, täpsem info on väljas ka juba internetileheküljel. Laiema avalikkuse ette plaanitakse teise samba tooteid tulla tutvustama aprillis.

Investeerimispanga LHV turundusjuhi Karin Sepandi sõnul jääb nende eelarve alla miljoni. “Alustame laiema kampaaniaga aprillis, siis kui riik on üldise info juba edastanud,” ütles Sepandi. Põhirõhk jääb traditsioonilistele reklaamikanalitele, kuid samas jätkatakse ka isiklike kontaktide loomist ning firmades kohapeal toodete reklaamimist.

Investeerimispanga Trigon Capital partneri Aadu Oja sõnul kavatsetakse koostöös ERGOga ära kasutada oma tugevamaid pooli. “Erinevalt näiteks pankadest on ERGO tõttu meie kasutuses suur agentide võrk ja sellele kavatseme meediareklaami kõrval panna ka põhirõhu.” Aadu Oja ei soostunud veel täpsemaid eelarvenumbreid avalikustama, kuid nentis, et kulutavad reklaamile pisut rohkem kui Seesam ja LHV.

Riigipoolne kampaania tugineb ES Turu-uuringute ASi uuringule, millest selgus, et eestlastel puudub pikemas perspektiivis mõtlemise harjumus. Alates 30 eluaastast on vaid iga teine mõelnud tulevasele pensionieale. Peamiste takistustena pensioni kogumiseks toodi välja väikest sissetulekut ning inflatsiooni tõttu raha väärtuse vähenemist. Samuti usaldamatust kindlustusseltside vastu. Suurt hulka hirmutab ka pensionikogumise võimaluste liigne keerukus ja kahtlusi tekitab käivituva süsteemi püsivus.

Peaminister Siim Kallase sõnul on vähetõenäoline, et tulevikus võimule tulevad poliitilised jõud seda kogumisepensioni 16+4+2 süsteemi muutma hakkavad. “Teoreetiliselt on küll võimalik, et tuleb mingi parem idee,” sõnas Kallas. Ka endine sotsiaalminister Eiki Nestor on varem öelnud, et ühel hetkel muutub aktuaalseks ehk ainult sotsiaalmaksu tõstmise küsimus, mitte aga süsteemi kardinaalne muutmine.

Inge Rumessen