Eesti
Filtreeri
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023
Alates 01.01.2023 saab arestida 2. sambast tehtavaid väljamakseid
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022
Teise samba peatatud maksed kompenseeritakse 2023. aastal

Pensioniiga peaks 2020. aastaks olema 65 aastat

03.11.14 Postimees

Et säilitada praegust töötajate ja pensionäride praegune suhe säiliks, peaks pensioniiga 2020. aastaks olema 65 aastat. Praegu jäävad inimesed pensionile oluliselt varem.

«Statistikaameti rahvastikuprognoos ennustab rahvaarvu 10 protsendilist vähenemist aastaks 2040. Et rahvaarv väheneb, peavad tulevikus inimesed ilmselt kauem tööelus osalema. Selleks, et praegune töötajate ja pensionäride suhe säiliks, peaks pensioniiga olema 2020. aastal 65 aastat, 2030. aastal 68 aastat ning 2040. aastal 70 aastat,» tõdes juhtivstatistik Yngve Rosenblad pressiteate vahendusel. «Praegu lõpetatakse tööelu aga selgelt varem, keskmiselt 59-aastaselt, ning sageli on selle põhjuseks tervis,» märkis ta.

Töö saamise viisi, ametikoha kui ka tööga rahulolu puhul on vanus oluline. Statisikaamaeti peaanalüütik Siim Krusell tõdes, et noorte tööle saamisel on tutvused kõige olulisemad, samuti töötavad noored sagedamini lihtsamatel töödel. «Lihtsamat tööd tegevad noored on samas tööga rohkem rahul kui sama tööd tegevad vanemad inimesed,» tõi Krusell välja. «Haridus on töökarjääri kujundamisel olulise tähtsusega. Noortel, kes piirduvad teise taseme haridusega, kulgeb karjäär suure tõenäosusega sinikraena. Kolmanda taseme hariduse omandanud noored aga töötavad tippspetsialisti või juhina,» märkis ta.

Marge Tubalkain