Eesti
Filtreeri
Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea
Oma tulevase pensioni arvutamine pole raketiteadus
Komisjon muutis pensionivalemit: 50:50 ehk pensioni arvutamisel on aluseks staaž ja töötasu pooles ulatuses
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Euroametnike pensionikassal näpud põhjas
Iga kolmas inimene ei tea, kui suureks kujuneb tema pension
Küsitlus: inimesed ei pea praegust pensionisüsteemi jätkusuutlikuks

Pensioniiga peaks 2020. aastaks olema 65 aastat

03.11.14 Postimees

Et säilitada praegust töötajate ja pensionäride praegune suhe säiliks, peaks pensioniiga 2020. aastaks olema 65 aastat. Praegu jäävad inimesed pensionile oluliselt varem.

«Statistikaameti rahvastikuprognoos ennustab rahvaarvu 10 protsendilist vähenemist aastaks 2040. Et rahvaarv väheneb, peavad tulevikus inimesed ilmselt kauem tööelus osalema. Selleks, et praegune töötajate ja pensionäride suhe säiliks, peaks pensioniiga olema 2020. aastal 65 aastat, 2030. aastal 68 aastat ning 2040. aastal 70 aastat,» tõdes juhtivstatistik Yngve Rosenblad pressiteate vahendusel. «Praegu lõpetatakse tööelu aga selgelt varem, keskmiselt 59-aastaselt, ning sageli on selle põhjuseks tervis,» märkis ta.

Töö saamise viisi, ametikoha kui ka tööga rahulolu puhul on vanus oluline. Statisikaamaeti peaanalüütik Siim Krusell tõdes, et noorte tööle saamisel on tutvused kõige olulisemad, samuti töötavad noored sagedamini lihtsamatel töödel. «Lihtsamat tööd tegevad noored on samas tööga rohkem rahul kui sama tööd tegevad vanemad inimesed,» tõi Krusell välja. «Haridus on töökarjääri kujundamisel olulise tähtsusega. Noortel, kes piirduvad teise taseme haridusega, kulgeb karjäär suure tõenäosusega sinikraena. Kolmanda taseme hariduse omandanud noored aga töötavad tippspetsialisti või juhina,» märkis ta.

Marge Tubalkain