Eesti
Filtreeri
Pensioni II samba sissemakseid jätkab 181 601 inimest
Pensioni II samba sissemakseid jätkab 169 306 inimest
Eesti Väärtpaberikeskus sai 15 aastaseks
Kogumispensioniga on liitunud 591 245 inimest, fondide kogumaht 14 308 miljonit krooni
Eesti müüb SRÜ riikidele oma kogumispensionisüsteemi
Eesti väärtpaberikeskus saab 15 aastat vanaks
Pensionifondi uuesti muuta ei lasta

Pensionifondides järjest vähem otseinvesteeringuid

31.05.11 Äripäev

Kohustuslikes pensionifondides domineerivad otseinvesteeringute üle erinevad fondid ehk suur osa eestlaste pensionisääste sõltub kohalike fondijuhtide asemel enim kolmandatest isikutest.

Kõige fondilembesemad on SEB ja Nordea pensionifondid, sama rada liiguvad ka Swedbank ja Sampo. Vastuvoolu ujub LHV.

„Jah, tõepoolest eelistame otseinvesteeringutele fondiinvesteeringuid,“ ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. „Usume, et fondide kasutamine otseinvesteeringute asemel on paari aasta perspektiivis kasvav trend ka teiste pensionifondide jaoks,“ jätkas Kunsing.

Otseinvesteeringute lipulaev on viimasel ajal olnud LHV, kus suurim investeering on muide Balti riikide aktsiad – umbes 20-30% varadest sõltuvalt fondist. „Suurendasime eelmisel aastal oluliselt Eesti aktsiate osakaalu muu maailma arvelt,“ ütles LHV pensionifondide juht Andres Viisemann, kes eelistab fondidele üksikuid väärtpabereid, millel näeb enim väärtust.

SEB Varahalduse juhatuse liige Kunsing tõi fondiinvesteeringute kaitseks muuhulgas välja rahvusvahelise eeskuju. Mujal maailmas juhib pensionifondi reeglina suhteliselt väike grupp inimesi, kes otsib vastust küsimusele, millistesse varaklassidesse ja mil määral peaks fond investeerima. Kui see küsimus on vastatud, antakse konkreetsed investeeringud reeglina juhtida kolmandatele osapooltele.

Kunsingu sõnul on SEB pensionifondid ajalooliselt kasutanud ka otseinvesteeringuid, kuid nägid selles kohati väga suurt ebaefektiivsust. „SEB Ida-Euroopa tiimide liikmed juhtisid varem otseinvesteeringuid pensionifondide arvel, ent mingit kulueelist sellest ei tulnud. Pigem võis juhtuda, et palju väikseid positsioone osutus võrreldes fondiosakute kauplemise ja hoidmisega kallimaks“, selgitas ta.

“Otseinvesteeringute juurde tasub asuda siis,  kui need pakuvad pensionikogujale fondifondi lahenduse kõrval täiendavat lisaväärtust,” märkis Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel ja lisas, et Nordea jätkab pensioniraha investeerimist teiste fondide kaudu.

Swedbanki pensionifondide juhi Katrin Rahe sõnul pole fondiinvesteeringud mugavusinvesteeringud, sest omades ligipääsu sisuliselt kogu maailma fondidele, on töö, mida tehakse parimate väljaselekteerimiseks ja nende pidevaks monitoorimiseks, väga mahukas.

Pikemalt loe pensionifondide juhtide valikutest ja nende põhjendustest tänasest Äripäevast.

Piret Reiljan