Uudised

See, et kohustusliku kogumispensioni loomisest alates viie aasta jooksul pole tasude määrad langenud, viitab, et tasude osas konkurents turul ei toimi, seisab seaduseelnõu seletuskirjas. Oluliselt kasvanud kohustusliku kogumispensioniga liitujate arv ja pensionifondide maht on pankade teenitavaid kasumeid järjest kasvatanud.

Fonde juhitakse passiivselt

Rahandusministeeriumi tehtud uuringu tulemustest selgub, et siinsed kogumispensioni fondid investeerivad peamiselt madalamate kuludega varadesse. Finantsinspektsiooni andmetel võetakse kohustuslike pensionifondide puhul aktsiariski suures osas teistesse aktsiafondidesse investeerimisega, mis viitab passiivsele juhtimisele. Eriti puudutab see konservatiivseid fonde. Kokkuvõttes leiab rahandusministeerium, et fondide valitsemistasusid tuleks muuta.

Number

11 mld krooni oli pensionifondides 2007. aasta lõpuks, kogumispensioniga oli liitunud 550 000 inimest. Nii kavatsetakse alates 2011. aastast keelata väljalasketasude kogumine. Alates 2009. aastast alandatakse valitsemistasu piirmäär nn konservatiivsete pensionifondide puhul 1,5 protsendilt 1,2 protsendile, ülejäänud pensionifondide valitsemistasu piirmäär jääb samaks, kuid valitsemistasu puhul on kavas rakendada mahtudest sõltuvaid vähenevaid piirmäärasid.

Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse juhataja Siiri Tõniste ütles, et fondide valitsemistasude piiramisel tuleb leida tasakaalupunkt. “Meie pensionisüsteem on toiminud vaid 5-6 aastat. Oli vaja perioodi, et see edukalt käivituks. Nüüd aga on aeg edasi vaadata, kuidas kliendid ja pangad käituvad, et vajadusel midagi muuta ja parandada,” rääkis Tõniste.”Leidsime, et nüüd on õige hetk süsteem üle vaadata ja tundub, et tasude osas saab seda lihtsamaks muuta. Peame seejuures aga olema ettevaatlikud, et kõige olulisem, tootlus, ei kaoks,” märkis ta. “Et näidata head tootlust, selleks on vaja teha ka investeeringuid. IMFi (Rahvusvahelise Valuutafondi – toim) esindajad on toonud näiteid: kui tasud on ülimadalad, siis on valitsejad passiivsed, motivatsiooni ei ole. Me ei tohi piiramisega üle keevitada. Seetõttu otsimegi tasakaalupunkti.”

Eelnõu peagi riigikogus

Ministeerium loodab, et eelnõu jõuab veel enne jaanipäeva riigikokku. Suurem osa muudatusi peaksid Tõniste hinnangul kehtima hakkama 2009. aasta algusest, osa aga vajab ka IT-arendust ja ka muid lihtsaid praktilisi lahendusi (nt tellerite koolitust, avalduste vormide väljatöötamist jne). Neile kehtestatakse mõistlik rakendustähtaeg mõne aasta jooksul.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing oli rahandusministeeriumi kogumispensionide seaduse eelnõu kommenteerides ärritunud, öeldes, et lõpuks võib riik juba tahta, et fonde juhitaks tasudeta. “Allume regulatsioonile, mis jumal finantsinspektsioonist ette annab,” ütles Kunsing. Tema arvates valitseb Eestis konkurentsisituatsioon ja on valitsejad, kes võtavad oma teenuste eest suhteliselt erinevaid tasusid. “Meie oleme oma hinnangul üks madalamate tasudega fondivalitsejaid. Lõppude lõpuks aga peame alluma regulatsioonile, mis jumal meile finantsinspektsioonist ette annab. Keegi ei küsi meilt väga, kuidas meil fonde juhitakse või mis tööd me tee,” pahandas ta.Kunsing selgitas, et kõik SEBs kehtestatud tasud on kujunenud kulude ja tulude arvestuse tagajärjel. Kui aga võtta võrdluseks muu maailma süsteemid ja tasud, siis ei ole need võrreldavad.”Kogu teise samba pensionisüsteemis on praeguse seisuga umbes 12 miljardit krooni. See umbes 25% väiksem kui SEB Ida-Euroopa aktsiafondide maht, mida me siin juhuslikult Tallinnast juhime,” avas Kunsing veidi tausta. “Süsteem on noor ja väike. Sellest tulenevalt on ka tasud sellised.”

Konkurents vajalik

Peamiseks praeguste tasude õigustuseks peab Kunsing aga siiski konkurentsi olemasolu. “Mõned inimesed on riigisektoris leidnud, et tasusid peaks reguleerima. Ilmselt tundub neile, et konkurentsi ei ole,” sõnas ta.

Kommentaar

Tõnu Vanajuur, Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse juht.

Küsimus ei ole mitte lineaarses matemaatilises arvutuses, kust tuleb piir, kust alates fondihaldurite tootlikkus langeb. Tõmbaksin siin paralleeli parlamendi liikmete palkadega. Mina olen valmis avalikult deklareerima, et ei taha odavat parlamenti, sest see on korruptsiooni ja muude kahtlase väärtusega tegude allikas. Sama kehtib ka pankades. Discounter-tüüpi varahaldus ei ole jätkusuutlik. Siis on tulemus see, et tootlus ei tule kõige kabedam. On see motivatsiooni teema või midagi muud, aga tootlus saab olema selline, mis meele mõruks teeb. Seetõttu peab fondide valitsemistasu olema õiglane. Ma ei ole ise välja arvutanud, kui suured tasud olema peaksid – kas praegusest poole või kolmandiku võrra väiksem tasu -, aga kindlalt vajab süsteem korrastamist.

Võimalus

Valitsemistasude kärbe annaks 15% suurema pensioni Kui langetada pensionifondide tasusid 0,5 protsendi võrra, siis oleks tulevikus pension tänastel kogujatel 15 protsenti suurem. “Juhul kui pensionikoguja teeb 40 aasta jooksul igal aastal regulaarselt ühesuuruseid sissemakseid teise pensionisamba fondi, kasvatab 0,5protsendine kulude kokkuhoid ja sellega kaasnev potentsiaalne sama suur osaku aastatootluse tõus pensionieaks kogutava vara suurust umbes 15 protsendi võrra,” arvutas välja Äripäeva analüütik Raivo Sormunen.