Eesti
Filtreeri
Kogumispensioni varad jõudsid mais poole miljardiga plussi
Ministeerium on valmis saamas kogumispensioni seadusemuudatust
Inspektsioon: pensionifondi vahetusega ei maksa kiirustada
Vaata oma pensionifondi käekäik üle
Amet: pensionifondi ei tohiks valida vaid tootluse põhjal
Fondivalitsejate palk jääb varjatuks
Läti tahab pensionäride arvel eelarveseisu parandada

Pensionifondide valitsejad: 3. osa

21.10.10 Äripäev

Kolme päeva jooksul tutvustasime Äripäevas fondivalitsejaid, kes vastutavad ligi 605 000 inimese muretuma pensionipõlve eest.

Tänases viimases osas oleme välja toodud pensionifondide valitsejad, kes peavad enda vastutust pensionifondide käekäigu eest kõige suuremaks.

LHV Pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul kasutab ta küll neljaliikmelise tiimi abi, kuid on siiski ainuisikuliselt see, kes investeeringute eest vastutab. Ka Danske Capitali fondijuhid Aari Stalde ja Märten Kress tunnistavad, et kitsamalt vaadates langetavad investeerimisotsused just nemad.

Andres Viisemann, LHV pensionifondid

1. Kui pikk on Teie isiklik investeerimiskogemus?

Kaheksakümnendate lõpus alustasin väikestviisi valuutaspekulatsiooniga. Esimese aktsia soetasin Hansapanga esimesest aktsiaemissioonist, mis oli suunatud oma töötajatele. See toimus veel enne Tallinna Börsi loomist.

2. Kes on Teie eeskujuks investeerimismaailmas?

Georg Sorose karjäär on muljetavaldav. Tahaks ka ise seitsmekümneselt aktiivne ja edukas investor olla. Loen regulaarselt Mark Faberi uudiskirja The Gloom, Boom & Doom Report.

3. Kui suur on Teie (fondijuhi) osa investeeringute tegemisel?

Fondijuht on see, kes teeb investeeringu ja vastutab selle eest.

4. Kui suur meeskond on investeerimisotsuste tegemise taga?

Lisaks minule on veel neli inimest, kellega koos arutame investeerimisotsuseid.

5. Mille alusel valite väärtpabereid pensionifondidesse?

Top Down investeerimisstrateegia. See tähendab, et kõigepealt kaalun üldisemaid tegureid ja alles seejärel vaatan konkreetset ettevõtet.

6. Miks eelistate investeerimist fondidesse otsese väärtpaberivaliku asemel?

Ma kohe kindlasti ei eelista teiste fondide kasutamist otse väärtpaberitesse investeerimisele, kuigi teistesse fondidesse investeerimine sobib väga hästi ka minu investeerimisstrateegiaga.

7. Mis on Teie lemmikinvesteering oma fondis?

Ei ole lemmikuid. Püüan teadlikult vältida investeeringutesse armumist. Olen valmis iga investeeringu kas või homme maha müüma, kui selleks peaks põhjust olema.

8. Kas kogute ka ise teise samba raha samasse fondi, mida haldate?

Jah, kogun enda hallatavasse LHV Pensionifondi L.

9. Mida õpetas Teile finantskriis?

Paljud ennustasid kriisi ette, kuid vähesed olid selleks tegelikult valmis.

10. Millega tegelete vabal ajal?

Ma töötan kodust. Kui ma ei ole arvuti taga, siis ma olen koos abikaasa ja pisipojaga.

11. Millises valdkonnas soovite ennast lisaks tööle veel arendada?

Järgmise kolme aastaga püüan õppida ennast väljendama jaapani keeles ning parandada oma prantsuse keele oskust.

Lisaks püüan end iseseisvalt harida pedagoogika vallas.

Kes on kes

Andres Viisemann

Karjäär

  • 1991-1996 Hansapank
  • 1999-LHV

Haridus

  • 1983-1987 Tallinna Polütehnikum Raadio Side ja Levi eriala
  • 1987-1992 Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahanduse ja Krediidi eriala
  • 1997 INSEAD MBA (ärijuhtimise magister)

LHV hallatavad fondid ja nende lühitutvustus

  • LHV Pensionifond XS,S,M,L,XL
  • Kogumaht: 1,10 miljardit krooni
  • Fondide tootlus alates loomisperioodist: 5,5-8,7%/aastas

Märten kress ja Aari Stalde, Danske Capital

1. Kui pikk on Teie isiklik investeerimiskogemus?

Märten Kress (MK): Esimene tutvus investeerimisega sai tehtud ülikooli algusaastatel (1997-1998) ning peamiselt kohalike aktsiatega.

Aari Stalde (AS): Otsene investeerimiskogemuse pikkus on mul ca 13 aastat.

2. Kes on Teie eeskujuks investeerimismaailmas?

MK: Otseseid eeskujusid enesele seadnud ei ole. Inimesi, ja mitte ainult finantsmaailmas toimetavaid, kellelt õppida, on palju.

AS: Kuna me elame suuresti holistiliselt võrgustunud maailmas, on enamikel juhtudel minule eeskujuks olevad ja mind inspireerivad inimesed olnud seotud eelkõige kõikvõimalike muude eluvaldkondadega, kui seda on või olid investeerimismaailma “ikoonid”.

3. Kui suur on Teie (fondijuhi) osa investeeringute tegemisel?

Kitsamalt vaadates teevad investeerimisotsuseid pensionifondide kontekstis kaks inimest. Aari Stalde on spetsialiseerunud aktsiainstrumentidele ja Märten Kress intressi-instrumentidele.

4. Kui suur meeskond on investeerimisotsuste tegemise taga?

MK ja AS: Ei saa alahinnata Danske grupi teiste riikide varahaldusspetsialistide mõju investeerimisotsustele, mis tekib regulaarselt investeeringute väljavaadete teemadel teiste grupi üksustega diskuteerides.

5. Mille alusel valite väärtpabereid pensionifondidesse?

MK ja AS: Lühike ja konkreetne vastus on, et üht ja ainust valikumeetodit ei eksisteeri, pigem on see ajas muutuv.

6. Miks eelistate investeerimist fondidesse otsese väärtpaberivaliku asemel?

MK ja AS: Praegust maailma majanduse olukorda ja väljavaadet arvestades näeme, et valdava enamuse pensionifondide tootlusest annavad jätkuvalt õiged varaklassidevahelised taktikalised allokatsiooniotsused.

7. Mis on Teie lemmikinvesteering oma fondis?

MK ja AS: Investeeringute lemmikuteks ja vähem lemmikuteks lahterdamisega me fondi juhtimisel ei tegele. Iga investeering on soetatud teatud turunägemuse või stsenaariumi ootuse kaalutlustel ja sellel on suhteliselt vähe tegemist tõsiasjaga, kas ettevõte fondijuhile personaalsel emotsionaalsel tasandil sümpatiseerib või mitte.

8. Kas kogute ka ise teise samba raha samasse fondi, mida haldate?

MK ja AS: Jah

9. Mida õpetas Teile finantskriis?

MK: Rohkem kui kriis ise on mõtlemisainest andnud maailma mastaabis kriisiga toimetulekuks ette võetud (poliitilised) sammud. Kõik need abipaketid, stiimulid, väärtpaberite kokkuostuprogrammid jne on selgelt mõjutanud finantsturgude toimimise printsiipe.

AS: Kui kriis on protsess mitte nähtus omaette, siis ma ütleks, et esiteks ma õppisin veelgi paremini tundma süsteemi nimega kriis ehk siis terviklikku kriisisüsteemi – kriisisüsteemi formeerumise, kasvamise, kahanemise ja transformeerumise erinevaid faase.

10. Millega tegelete vabal ajal?

MK: Üldjuhul veedan võimalikult palju n-ö töövälisest ajast füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi harrastades.

AS: Kõige lihtsamalt väljendades on minu teadveloleku energia suunatud eneseteostusele, kus on raske piiri tõmmata nn tööalase ja vaba aja vahel. Mu meelest aeg ei saa vaba olla.

11. Millises valdkonnas soovite ennast lisaks tööle veel arendada?

MK: Erinevad süsteemiteooriad. Selle all pean silmas mitte finants- ja majandusteoreetilisi süsteeme ja mudeleid, vaid pigem filosoofilis-spirituaalsest vaatenurgast lähtuvaid süsteemiteooriad.

AS: Kui viimasel viiel aastal olen ma rohkem ennast täiendanud ehk psühholoogias ja erinevates süsteemiteooriates, siis ideaalkeskkonnas sooviks ma nn “valgelt lehelt” alustatuna õppida sügavuti ehk kvantfüüsikat.

Kes on kes

Märten Kress

Karjäär

  • 2006 – praeguseni Danske Capital AS, võlakirja- ja pensionifondide fondijuht
  • 2004-2006 Riigikassa, rahandusministeerium, riskijuht,
  • 2004 Eesti Pank, külalisuurija
  • 2001-2002 Hansa Capital AS, analüütik

Haridus

  • 2001 Tartu Ülikooli majandusteaduskond
  • 2004 Aarhusi Ülikool, magister

Aari Stalde

Karjäär

  • 2001- praeguseni Danske Capital AS, investeeringute juht, juhatuse liige
  • 2000-2001 BDO Eesti AS
  • 1996-2000 Eesti Forekspank (Sampo), investeeringute juht, analüütik, analüüsi osakonna juhataja

 Haridus

  • 1999 TTÜ Kõrgem Majanduskool
  • 2003 Eesti Diplomaatide Kool

Danske Capitali poolt hallatavad fondid ja nende lühitutvustus

  • Sampo Pension Intress, 25 ja 50
  • Kogumaht: 2,14 miljardit krooni
  • Fondide tootlus alates loomisperioodist: 3,3-6,5% aastas

Birjo Must