Uudised

Kolme päeva jooksul tutvustame Äripäevas fondivalitsejaid, kes vastutavad ligi 605 000 inimese muretuma pensionipõlve eest.

Nordea Pensions alustas Eesti II pensionisamba turul üliheal ajal ehk 2008. aasta sügisel, mil Lehman Brothersi tekitatud finantskriis väärtpaberid väga madalale pressis. Nordea paistab silma ka selle poolest, et kuue fondivalitseja hulgas on ta enda juhiks valinud pikaajalise töökogemusega välismaalase.

ERGO pensionifondid eristuvad aga selle poolest, et kasutavad oma investeerimisotsuste tegemisel kohaliku nõustaja Trigoni abi.

Kes on kes

Siim Valner

•  Töökogemus 2005- ERGO Fundsi fondijuht
• 1997-2005 Sampo Pank, erinevad ametikohad finantsturgude divisjonis
• 1995-1997 rahandusministeerium, erinevad ametikohad välislaenude osakonnas

Täiendavad ametikohustused:

• 1997-1998 Eesti Raudtee nõukogu liige

Haridus

• 1992-2000 Tallinna Tehnikaülikool, diplomiõpe ja magistriõpe rahvamajanduse alal majandusteaduskonnas

Olulisemad täiendkoolitused

• ISMA International Fixed Income and Derivatives (IFID) Certificate Programme

ERGO Fundsi hallatavad II samba fondid ja nende lühitutvustus

• ERGO Pensionifond 2P1, 2P2, 2P3
• kogumaht 561 miljonit krooni
• fondide tootlus alates loomisperioodist (2002. aasta juuli): 3,8-6,4% aastas

Olli Enqvist

Töökogemus

• 2008- Nordea Pensions Estonia II ja III samba pensionifondide fondijuht
• 2006-2007 fondispetsialist Nordea Investment Managementis
• 2004-2006 Nordea privaatmüügi osakonna juht
• 2003 Nordea Soome privaatpanganduse juht
• 2002 F-Nordia vanemfinantskonsultant
• 2000-2001 SEB aktsiakauplemise juht (Helsingi)
• 1994-2000 SEB valuutaga kauplemise osakonna juht New Yorgis ja Helsingis

Haridus

• 2008 CAIA (Chartered Alternative Investment Analyst)
• 2006 CEFA (Certified EFFA’s Financial Analyst)

Nordea Pensions hallatavad II samba fondid ja nende lühitutvustus

• Nordea Pensionifond A, A Pluss, B ja C
• kogumaht 313 miljonit krooni
• fondide tootlus alates loomisperioodist (2008. aasta sept): 9,8-15,1% aastas

Siim Valner, Ergo funds

1. Kui pikk on Teie isiklik investeerimiskogemus?

Tallinna börsi loomisest ehk umbes 15 aastat.

2. Kes on Teie eeskujuks investeerimismaailmas?

Eeskuju, keda nimeliselt välja tuua, puudub. Sümpaatsed on tsükli jooksul häid tulemusi näitavad skeptilise loomuga rahajuhid, kes suudavad turgudel aeg-ajalt tekkivat kollektiivset hullust vältida.

3. Kui suur on Teie (fondijuhi) osa investeeringute tegemisel?

Tõenäoliselt väiksem, kui ametinimest võiks ehk järeldada. Eks tähtsamad otsused võetakse vastu ikka meeskonnaga ja konsultatsiooni tulemusena.

4. Kui suur meeskond on investeerimisotsuste tegemise taga?

ERGO kasutab pensioniinvesteeringute juhtimisel kohaliku nõustaja Trigoni ning ERGO omaniku Munich Re teadmisi Saksamaalt, pakkudes seega väga head alternatiivi peamiselt Rootsi ja Soome nõustajatele toetuvatele konkurentidele. Selline kooslus on seni väga edukas olnud.

5. Mille alusel valite väärtpabereid pensionifondidesse?

Ega siin midagi kõlavamat kui pikaajalist oodatavat head riski/tulu suhet nimetada ei saa. Osale portfellist on ka väga hea likviidsus oluline.

6. Miks eelistate investeerimist fondidesse otsese väärtpaberivaliku asemel?

ERGO II samba fondide kohta seda öelda ei saa. Progressiivse fondi peale kokku on kolmandate osapoolte aktsia- ja võlakirjafonde kolmandik investeeringutest. Fondidesse investeerimise kriteeriumiks on see, et teiste fondide poolt arvatavalt loodav ekstratootlus ja investeeringute hajutamise efekt peaksid üles kaaluma neile makstavad tasud.

7. Mis on Teie lemmikinvesteering oma fondis?

Ei ole ühtegi investeeringusse eriti kiindunud. Eks suuremat kasumit toonud investeeringutest on ikka suurem heameel olnud.

8. Kas kogute ka ise teise samba raha samasse fondi, mida haldate?

Loomulikult kogun 2. samba fondi, mida ise haldan. Kogun pensionisääste ka 3. samba fondi, mida ise haldan.

9. Mida õpetas Teile finantskriis?

Hiljutine finantsturgude kriis õpetas seda, et lisaks teadaolevatele riskidele, mida mudelid ei suuda kriisiolukorras mõõta, eksisteerib ka mitteteadaolevaid riske, mida ükskõik kui keerulised mudelid ei ole kunagi võimelised mõõtma. Lihtsalt ei teata, kus risk peitub.

10. Millega tegelete vabal ajal?

Üritan füüsilise ja intellektuaalse tegevusega vaimu ning keha vormis hoida. Korra aastas katsun omal käel huvitavates kohtades reisimas käia.

11. Millises valdkonnas soovite ennast lisaks tööle veel arendada?

Sooviks ennast paljudes valdkondades arendada, aga aega paraku napib.
Olli Enqvist, Nordea pensions estonia

1. Kui pikk on Teie isiklik investeerimiskogemus?

Finantsvaldkonnas olen töötanud 1984. aastast, olles kokku puutunud nii kauplemise, riskide haldamise kui ka investeerimisotsuste tegemisega.

2. Kes on Teie eeskujuks investeerimismaailmas?

Investeerimise vallas on paljudelt õppida. Maailmas on palju häid näiteid edukatest investeeringutest, samas ka näiteid tehtud vigadest, mida tasub vältida.

3. Kui suur on Teie (fondijuhi) osa investeeringute tegemisel?

Enda tähtsust on keeruline sõnastada. Olen fondis uute investeeringute initsiaator ning lõplik vastutus investeerimistulemuste üle lasub minul.

4. Kui suur meeskond on investeerimisotsuste tegemise taga?

Investeerimismeeskond koosneb kolmest inimesest, keda toetab Nordea investeerimisspetsialistide meeskond (üle 400 inimese Nordea Investment Managementi meeskonnas).

5. Mille alusel valite väärtpabereid pensionifondidesse?

Kõikide investeeringute sobivuse hindamine: kuidas erinevad investeeringud sobivad fondi portfelliga ning millised on investeeringu mõjud fondi riskitasemele ja tootlusele. Lisaks on oluline riskide hajutamine.

6. Miks eelistate investeerimist fondidesse otsese väärtpaberivaliku asemel?

Minu hinnangul saavutame parima investeerimistulemuse, kui leiame kindla valdkonna eksperdid ning kasutame neid investeeringute tegemisel. Kui mõnes valdkonnas on eksperdi leidmine keeruline, annab parima tulemuse investeerimine väikeste kuludega indekseid jälgivatesse fondidesse.

7. Mis on Teie lemmikinvesteering oma fondis?

Sel aastal on minu lemmikinvesteeringuteks olnud eurotsooni riikide võlakirjafondid. Kuigi nendes fondides on investeeringuid probleemsetesse euroregioonidesse, on fondides ka euroala tuumiku võlakirju (nt Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland). Nende kahe kombinatsioon on väga hästi töötanud.

8. Kas kogute ka ise teise samba raha samasse fondi, mida haldate?

Kuna ma ei ole Eesti kodanik ja töötan Soomes, siis kahjuks ei saa Nordea Eesti II samba fondidesse investeerida.

9. Mida õpetas Teile finantskriis?

Hiljutine kriis on kinnitanud arusaama, et investeerida tasub vaid nendesse instrumentidesse, millest sa aru saad.

10. Millega tegelete vabal ajal?

Vabal ajal läheb suur rõhk õppimisele. Ka meeldib mulle joosta ja jõusaali külastada ning suvel golfi mängida.

11. Millises valdkonnas soovite ennast lisaks tööle veel arendada?

Kuna mul on suvila, mis aeg-ajalt vajab kõpitsemist, tahan end täiendada renoveerimise ja üldise ehituse valdkonnas, et saaksin rohkem töid ise ära teha.

Birjo Must