Eesti
Filtreeri
Kolmas sammas ei toimi, süsteem vajab uuendamist
Pensioni II sammas on ülipikaajaline investeering
Vabatahtlikult lisamakseid teinud inimeste jaoks suureneb riigi panus II pensionisambasse
Valitsus kinnitas kärbitud pensionitõusu
Suurema II samba makse saamiseks tuleb teha avaldus
Kas Soome pensionisüsteem on Eesti jaoks ulme?
Pensionid kasvavad aprillist vähem kui lubaks indeks

Pensionifondide tootlus jäi mullu kehvaks

30.01.18 Äripäev

Eelmisel aastal jäi teise samba pensionifondide tootlus pikaajalisele keskmisele alla, selgub rahandusministeeriumi ülevaatest.

Keskmine nominaaltootlus oli 2017. aastal 3,7% ja reaaltootlus 0,3%. Tulemus jääb mõnevõrra alla teisesamba pikaajalisele keskmisele, mis on vastavalt 3,9% ja 0,8%, märkis rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid ajaveebis. Tootlusnäitajatest on tasud juba maha arvestatud.

Üleelmise aasta lõpus ning eelmise aasta alguses tulid turule ka madalate tasudega indeksifondid, mis juhinduvad passiivsest strateegiast. Lillelaid tõi välja, et indeksfondid on võrreldavad agressiivsete pensionifondidega, sest nende potentsiaalne aktsiaosakaal on sama suur.

Indeksifondide varade väärtus on aga oluliselt volatiilsem võrreldes keskmise agressiivsete fondide indeksiga (EPI75), mille peamise kaalu annavad aktiivselt juhitud pensionifondid. Samas tõdes rahandusministeeriumi peaspetsialist, et kuigi indeksifondide NAVi dünaamika oli eelmisel aastal suhteliselt sarnane, on tulemused siiski erinevad.

Sellel aastal on oodata, et juba mullu allapoole liikunud teise samba fondide valitsemistasud kahanevad veelgi. Keskmine teise samba valitsemistasu langeb alates 2018. aasta 1. veebruarist 1,009%ni seniselt 1,08%-lt.

„Tulemus langeb küll kokku varasema prognoosiga, kuid samas oli ka lootust, et keskmine langeb esmakordselt alla 1%,“ märkis Lillelaid. Madalaima tasuga fondivalitseja on Tuleva 0,34%ga, kuid neil on ka ainult passiivsed indeksifondid. Tulevale järgneb Swedbank 0,82%-ga, ülejäänud fondivalitsejate keskmised tasud on veel üle 1%.

Tasude võrdlemisel on valitsemistasudest veelgi olulisemad nn jooksvad tasud, kuna need sisaldavad fondi kõiki kulusid Eelmisel aastal oli keskmine jooksev tasu 1,3% ehk 0,22 protsendipunkti võrra kõrgem keskmisest valitsemistasust.

„See tulemus on oodatust mõnevõrra väiksem, kuna pigem oli levinud arusaam, et kõik kulud kokku võivad olla oluliselt kõrgemad valitsemistasude numbrist. Jooksvate kulude 2018. aasta numbrid tulevad tagantjärgi tegelike andmete põhjal 2019. aastal,“ märkis rahandusministeeriumi peaspetsialist Lillelaid.