Eesti
Filtreeri
Pensioniiga täna ja tulevikus
Tõrked ID-kaardi ja Mobiil ID kasutamisel
III sambaga on liitunud ligikaudu 155 tuhat inimest

2020

Veebileht uueneb!
Teisega sambaga liitus vabatahtlikult 2124 inimest
Täiturid jahivad vabanevat pensioniraha
Teine sammas on lastud vabaks, mis muutub pensionile mineja jaoks?

Pensionifondide reklaamile pannakse päitsed pähe

01.04.08 Postimees.ee

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile investeerimisfondide seaduse eelnõu, mille kohaselt muudetakse investeerimis- ja pensionifondide reklaamimise tingimusi ning laiendatakse fondide investeerimisvõimalusi.

Eelnõuga tehtav peamine muudatus on investeerimis- ja pensionifondide kohta avalikustatava teabe ning reklaami korra täpsustamise.
 
Muudatuste ajendiks on eelkõige juhtumid, kus fondivalitseja on reklaami tarbeks valinud fondi tootluse väljatoomiseks kõige sobivama ja üldjuhul lühikese perioodi.

Eelnõus toodud muudatuste eesmärgiks on tagada investorile võimalus teha igakülgselt kaalutletud investeerimisotsus asjakohase ja adekvaatse informatsiooni põhjal.

Muuhulgas sätestatakse eelnõuga üldreegliks vähemalt üheaastane periood, mida fondivalitseja tohib aluseks võtta oma fondi tootluse reklaamimisel.

Investeerimisfondide mahud on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ning nendesse investeerimine on muutunud Eestis üha populaarsemaks, on rahandusministeerium teinud seaduse eelnõus täiendusi, et pakkuda paremat kaitset tavainvestoritele.

2007. aasta lõpu seisuga oli Eestis registreeritud investeerimis- ja pensionifondide maht kokku 34 miljardit krooni.

Eelnõuga täpsustatakse ka nn eurofondidele kehtestatud investeerimispiiranguid.

Nii näiteks võimaldatakse investeerimisfondi varasid edaspidi paigutada rohkem teistesse investeerimisfondidesse juhul, kui need on väärtpaberibörsil kaubeldavad.

Sisuliselt võrdsustatakse sellega investeerimise tähenduses väärtpaberibörsil kaubeldavad investeerimisfondide osakud teiste börsiväärtpaberitega.

Lisaks on eelnõus tehtud muudatuste eesmärgiks viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu vastava direktiiviga.

Direktiivi ülevõtmine Eesti fondivalitsejatele väga suuri muutusi kaasa ei too, kuna eelkõige täpsustakse fondide investeerimispõhimõtteid keerulisemate instrumentide (näiteks tuletisinstrumentide) osas, kuhu Eesti investeerimisfondid oma varasid väga palju üldjuhul ei paiguta.

Äriseadustiku muutmisettepanekud annavad börsiettevõtetele edaspidi võimaluse aktsitakapitali lihtsustatud korras suurendada.

Muudatuste eesmärgiks on teha kapitali kaasamine börsiettevõtete jaoks kiiremaks, võimaldades nii uusi kui täiendavaid aktsiaemissioone korraldada paindlikemal alustel.

Eelnõu saadeti esimesele kooskõlastusringile ning kõikide huvipoolte arvamused ja ettepanekud sellele on oodatud. Eelnõu ja selle seletuskiri on kättesaadav e-õiguse veebilehel.

Toimetas Marti Aavik,
Postimees.ee