Uudised

Hiljuti kooskõlastusringile saadetud pensionifondide seaduse muudatus alandab konservatiivsete fondide tootlikkust veelgi, hindas seaduse mõju LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.

“Krediidireitingu nõue tähendab seda, et konservatiivsed pensionifondid ei saa enam investeerida kõrgema oodatava tootlusega, kuid ka kõrgema riskitasemega ehk madalama reitinguga võlakirjadesse. See kindlasti alandab konservatiivsete pensionifondide oodatavat tootlust tulevikus,” sõnas Oja.

Finantskriis andis fondijuhtidele õppetunni

Oja sõnul toetab LHV mõtet, et teise samba omanikud saaks valida väga madala riskiga pensionifondi. Samas märkis Oja, et inimestel on alati võimalik valida pensionifond, mis investeerib aktsiaturgudele, ning selliste fondide oodatavat tootlust kavandatavad  piirangud ei mõjuta.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste hinnangul pole konservatiivne pensionifond ja madal tootlikkus omavahel alati seotud ja eelnõu eesmärk on siiski tagada, et inimeste raha läheks fondi, kus on kvaliteetsed osakud. Fondijuhtide tegevust piirav eelnõu loodi Tõniste sõnul selleks, et viia finantskriisist õpitu seadusesse.

Tihti on Tõniste sõnul asi pigem selles, kui häid inimesi fondid palgata saavad, mitte niivõrd ette antud piirangutes. Seega pole eelnõu fondijuhtide käte kinnisidumine, vaid pigem suunamine. “Fondijuhid on juba läinud väga ettevaatlikuks. See finantskriis kutsus neid korrale rohkem kui küll. Loodan, et kõik on niigi oma õppetunnid saanud,” sõnas Tõniste.

Swedbank: portfellid juba eelnõuga kooskõlas

Swedbanki pensionifondide fondijuhi Kristjan Tamla sõnul on nemad oma portfellid eelnõuga juba suuresti kooskõlla viinud, mistõttu eelnõu jõustumine mõjutusi kaasa ei too. “Võlakirjadega oleme viimase aasta jooksul teadlikult võtnud väikese krediidiriski. Samuti oleme hoidnud valuutapositsiooni konservatiivse fondi K1 puhul nulli juures ning agressiivsemate fondide puhul pole see üldjuhul ületanud 25 protsenti,” sõnas Tamla.

Tamla rõhutas, et nende klientidel pole vaja karta, et nad on eelnõu jõustudes sunnitud müüma võlakirju, mis on ebalikviidsed ja mille reiting on lubatust madalam.

Praegu on eelnõu kooskõlastusringil ja rahandusministeerium esitab muudatusettepanekud novembris valitsusele.

Tasub teada

• Rahandusministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et vähemalt pool võlakirjadest peab omama krediidireitingut A2.
• Avatud ehk maksimaalne valuutapositsioon peab vähenema 50 protsendilt 25 protsendini varadest. Samuti piiratakse pensionifondide investeerimist fondiga seotud panga väärtpaberitesse.
• Ministeerium koostas eelnõu, sest finantskriisi tulemusena kaotati kokku üle 3 miljardi krooni ja tekkis olukord, kus kohustuslike pensionifondide varade maht oli kokku väiksem kui fondidesse tehtud sissemaksed.
• Seadusemuudatuse eesmärk on sellise olukorra tekkimist tulevikus vältida.

Katariina Krjutškova