Eesti
Filtreeri
Eakad kõhklevad, ent valivad siiski kogumispensioni
Kogumispensioni oodatust suurem buum võib süüa augu riigieelarvesse
Siim Kallas: suur kogumispensioniga liitujate arv igati tervitatav
Kogumispensioniga liitumise vahefinishis võib tempo ulatuda 1 liitujani sekundis
Kogumispensioniga liitunud 150 000 inimest, liitumine muutus tasuliseks
Eesti pensionisüsteem väldib teistes riikides tehtud vigu
EVK ja Rahandusministeerium käivitasid kogumispensioni infotelefoni

Pensionifondide osakuomanikel väga hea kuu

01.07.05 Äripäev

Viimase viie nädalaga on läinud teise pensionisamba fondi­osakute omanikel hästi. Eriti aga just neil osakuomanikel, kes on valinud enim aktsia­turgudele investeeriva fondi. Fondiosakute hinnad on kosunud nn agressiivsetel kuni 50% aktsiatesse investeerivatel fondidel 2,5–3,1% võrra.

Sellise tempo jätkumist paraku aga loota ei maksa. Piisaks vaid paarikümnest aastast, et 10 000 pensionifondi kogunenud kroonist jõuda 2–6 miljoni kroonini. Ja seda uusi sissemakseid tegemata!

Need investorid, kes liitusid esimeses või teises liitumisvoorus teise pensionisamba agressiivsemate fondidega, kasvatasid oma portfelli viimase kuuga praktiliselt sama palju, kui suur on nende igakuine investeering teise sambasse. Näiteks 10 000kroonise brutopalgaga inimesed, kellelt iga kuu läheb teise sambasse 600 krooni, paisutasid oma fondiportfelli mahtu umbes 1200 krooni võrra.

Osakuhindade kiire kasvu taga oli Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgude taastumine märtsikuisest langusest ning positiivne meeleolu suurematel aktsiaturgudel. Lisaks tõstsid osakute hindu võlakirjade intresside langus Euroopas, mis kergitab võlakirjade hindu.

Lehekülje allservas oleva edetabeli aluseks oleme võtnud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2+4% brutopalgast).

Raha fondi laekumise päevaks on võetud antud päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 16. juuni).

Samas oleme arvestanud fondiosakute välja­laske- ja tagasivõtmistasudega, mistõttu veidi kehvemas seisus on suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid.

Raivo Sormunen