Eesti
Filtreeri
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023
Alates 01.01.2023 saab arestida 2. sambast tehtavaid väljamakseid
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022
Teise samba peatatud maksed kompenseeritakse 2023. aastal

Pensionifondide maht kasvas rekordkiirusel

18.08.14 Äripäev

Kohustuslike pensionifondide varade maht kasvas käesoleva aasta esimesel poolaastal varasemast kiiremini, teatas finantsinspektsioon.

II samba fondid kasvasid poole aastaga 221 miljoni euro võrra, kohustuslike pensionifondide varade maht kokku ulatus juuni lõpuks 1,99 miljardi euroni. Möödunud aasta esimesel poolel oli kasv 158 miljonit ja 2012. aasta esimesel poolel 152 miljonit eurot. Kõikide Eestis registreeritud investeerimisfondide maht kokku kasvas poolaastaga 11% ehk 270 miljoni euro võrra ning kokku oli juuni lõpu seisuga investeerimisfondidesse paigutatud 2,8 miljardit eurot.

Raha liikus jätkuvalt suurematest fondivalitsejatest väiksematesse. LHV Varahalduse turuosa kohustuslike pensionifondide turul kasvas poolaastaga 18%-lt 21%-ni, samas vähenes Swedbank Investeerimisfondide turuosa siin 41%-lt 40%-ni ja SEB Varahalduse turuosa 23%-lt 21%-ni. Rohkem kui kaks kolmandikku, täpsemalt 72% fondivalitsejate hallata olevast rahast on seotud kohustuslike pensionifondidega.

Viis aastat tagasi, 2009. aasta esimese poolaasta lõpus jagunes kohustuslike pensionifondide turg põhiosas Swedbank Investeerimisfondide (52%) ja SEB Varahalduse (27%) vahel.

Keskmiselt oli ühel inimesel juuni lõpu seisuga kohustuslikus pensionifondis 2834 eurot ning II sambaga oli liitunud 656 972 inimest. Osakuomanikke oli kokku 702 957. Kuna paljud kasutavad võimalust koguda pensioni läbi mitme kohustusliku pensionifondi, on II pensionisambaga liitunute arv osakuomanike arvust väiksem.