Uudised

Tulevaste pensionäride raha kogunemine pensionifondides võtab aega veel paarkümmend aastat, fondihaldurid aga teenivad tulevaste pensionäride arvelt miljoneid juba paari aasta pärast.

Septembri alguseks oli teise samba pensionifondidega liitunud 280 000 eestlast. Kasvama on pandud umbes 700 miljonit krooni. Oktoobriga lõppeva kolmanda liitumisperioodi ajal rebivad kuus fondihaldurit turuosa pärast, sest hiigelsuured kulud reklaamile tõotavad end tänu üha suuremas mahus laekuvatele pensionimaksetele kuhjaga tasa teenida.

Mullu juulist on kõige enam raha laekunud Hansapanga aktsiafondi K3 – 176 miljonit krooni. Sama fond on ka näidanud aasta kõrgeimat tootlust ehk suurendanud tulevaste pensionäride vara 12,76 protsenti. Fondiosaku puhasväärtus on tõusnud 10,16lt 11,22 kroonile. Sama raha eest saab aja edenedes seega vähem osakuid.

Lisaks osakuomanikele kasvatab fondis olev raha aga ka fondihalduri vara. 1,59-protsendine valitsemistasu on Hansa Investeerimisfondidele toonud aastaga sisse ligi 1,2 miljonit krooni, sellest lõviosa paari viimase kuu jooksul. “Sellest rahast jääb fondivalitseja tuluks ainult kolmandik kuni pool,” täpsustab fondide juht Robert Kitt. Ülejäänu maksti tasuks fondi raha hoidmise eest Hansapangale, turuosaliste vahelisse reservfondi ja Eesti Väärtpaberikeskust haldavale HEX Tallinnale. Allesjäänud rahast tuleb tasuda töötajate palgad ja kontorikulud. Alles viie aasta pärast hakkavad teenustasud sisse tooma, väidab Kitt.

Kliendi varadelt läheb fondivalitseja kaukasse kolme sorti tasusid. Esmalt võetakse osakute väljalasketasu. Hiljem fondi vahetades või pensionile minnes kasseeritakse tagasivõtmistasu. Lisaks maksab pensionikoguja kõigi osakute väärtuse summalt veel valitsemistasu. Mida suurem hulk raha arvele kogunenud, seda suurem tasu. Pensionikoguja teenustasude maksmist ei märkagi, lihtsalt kasvava vara hulk pisut väheneb.

Teenustasude määr kõigub fondivalitsejate lõikes 1-3 protsendi vahel. Suuremad teenustasud on väiksematel turutegijatel. Kõige kõrgem väljalasketasu on ERGO Tuleviku Pensionifondi osakutel – maksimaalne lubatud 3 protsenti. Kõrgeimat valitsemistasu võtab aga LHV, kes teenib oma aktsiafondi klientide varade haldamise pealt 2 protsenti aastas.

Pensionäride raha noorte meeste käes

“Praegu on kõik fondihaldurid miinustes, sest turustus- ja reklaamikulud on olnud nii suured,” märgib Seesami fondide juht Henri Kaar. Kui reklaamile raisatud raha on  enda valik, siis seadus nõuab varahaldusfirmadelt, et osalus enda valitsetavas fondis peab olema vähemalt kaks protsenti. Kõik teised panid esialgu igasse fondi viis miljonit krooni, Seesam aga kümme. “Eks igaüks mõtleb, kuidas kliente meelitada. See on meie viis neile näidata, kui tõsiselt me seda asja võtame,” sõnab.

Pensionifondide juhid jõuavad ise oma helge vanaduspõlve kindlustamiseks veel päris kaua raha korjata. Tulevaste pensionäride miljoneid kasvatavad noored tegusad mehed keskmise vanusega 30 eluaasta ringis. “Kogemustega inimesed, kes saanud hariduse korralikes koolides,” iseloomustab kolleege Seesami fondide juht Kaar.

Robert Kitt juhib Hansapana pensionifonde tänavu aprillist. Lisaks pangatööle kirjutab ta Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritööd, milles analüüsib majandusmudeleid tehnilise füüsika meetodite abil. Kitt ehitas üles LHV pensionifondid, mida pärast tema lahkumist juhib Tõnno Vähk. Ühispanga Varahaldust juhib Märt Meerits, kes kuus aastat tagasi börsibuumi päevil oli Hansapanga maaklerina sage esineja menusaates Kapital.

Nende juhitavatesse fondidesse voolab iga kuuga juurde kümneid miljoneid kroone. Tööandja peab inimese palgast kinni kaks protsenti ja kannab koos muude maksudega maksuametile. Koos riigipoolse neljaprotsendise boonusega liigub raha läbi Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) fondivalitsejale. “Tänavu on keskmine päevane laekumine kolm miljonit krooni, aktiivsematel päevadel ületab see aga 20 miljoni piiri,” märgib EVK avalike suhete spetsialist Kata Varblane.

Tähtsad otsused tehakse välismaal

See raha omakorda läheb laiali üle maailma aktsia- ja võlakirjaturgudele. Aktsiafondidesse ostetakse üksikute ettevõtete osakute asemel riskide hajutamiseks tavaliselt indeksaktsiaid ehk turgude või majandusharude keskmisi näitajaid. Piirangud seab ka seadus, mis ei luba üle 5 protsendi fondi vahenditest ühte instrumenti panna.

Väike osa rahast jõuab ka Tallinna Börsile. Näiteks Ühispanga aktsiafondis on pea kahe miljoni eest Hansapanga aktsiaid. Märt Meeritsa hinnangul on pensionäride raha 50 miljardi kroonise kogumahuga Tallinna Börsil umbes 50 miljonit ehk 0,1 protsenti. Fondide mahtude ning börsil emiteeritud ettevõtete hulga kasvades selle osakaal tulevikus kindlasti suureneb.

Otsuse, kuhu ja kui palju raha panna langetavad Eesti fondijuhtide eest sageli targemad onud Soomest, Rootsist ja veelgi kaugemalt. Hansa- ja Ühispanga varahaldusjuhid juhinduvad lisaks enda analüüsidele Rootsi emapankade Swedbanki ja SEB maailmaturgude analüüsidest. Seesami strateegiat suunab Põhjamaade varahaldusgrupp ABN AMRO. Sampo Varahalduse investeerimisotsused tuginevad kord kuus Soome tütarettevõtte Mandatum Omaisuudenhoito OY abiga kokku pandud strateegial.

ERGO fonde haldab investeerimispank Trigon, kes omakorda teeb strateegilised otsused koostöös  sakslaste Munich Re grupi MEAG-nimelise varahaldusettevõttega. “Kasutame väga paljude erinevate investeerimispankade analüüse,” täpsustab ERGO fondide juht Aadu Oja. “Igapäevaseid investeerimisotsuseid teeme tavaliselt kahekesi
koos Toomas Reisenbukiga.”

Jaht rikkamatele klientidele

Teise sambaga liitunute arv on ületanud ka optimistlikumad ennustused. Robert Kitt näiteks ennustas poole väiksemat liitunute arvu. Märt Meerits tõdeb, et kui Ühispanga varahaldus sai esimeses liitumisringis 60-70 000 klienti, siis neist jäi “kadunuks” paarsada. Näiteks valivad paljud vanemad oma vastsündinud lapsele aegsasti pensionifondi, maksed nende eest aga hakkavad laekuma kõige varem 18 aasta pärast. Pensionikeskuse andmetel on II sambaga liitunud juba kolm eelmisel aastal sündinud tulevast pensionäri. Mujal maailmas on aga ette tulnud, et pensionifondidega liitunute arvu kasvatatakse surnuaial värskemate hauakivide pealt andmete ülestähendamisega.

Fondid on huvitatud siiski elusatest klientidest, kellel oleks ka võimalikult suur sissetulek. Eelmise liitumisperioodi kokkuvõttes klientide arvu poolest teistele alla jäänud LHV klientide keskmine sissetulek ületas pea kahekordselt pensionifondidega liitunute keskmist, mis on pisut üle 5000 krooni. “Meie turundus ongi suunatud eelkõige kõrgemapalgalistele. Me ei käinud näiteks kesk- ja ülikoolides kampaaniat tegemas,” sõnadeb LHV Varahalduse juht Tõnno Vähk.

Aadu Oja sõnul on ka ERGO klientideks valdavalt Eesti keskmisest mõnevõrra kõrgemat palka teenivad inimesed. “Neist valdav osa eelistab agressiivsemat strateegiat. See on ka pikaajalise investeeringu juures mõistlik, eriti arvestades praegust võlakirjade väga madalat tootlust. Eelistame aktsiaid, mida turg parasjagu populaarseks ei pea või mida ülejäänud investorid müüvad ning mille hind seetõttu on odav.”

Teise samba pensionikampaaniad võivad jääda sellises mahus viimaseks. Praeguses liitumisvoorus ja ehk veel järgmisel aastal liitub viimane suurem mass vabatahtlikke. Sealt edasi lisandub igal aastal vaid kindel hulk kohustuslikke tööikka jõudnud noori. “Edaspidi läheb põhiaur kolmandasse sambasse,” ennustab Tõnno Vähk. Juba praegu pakuvad pangad ja kindlustusseltsid aktiivselt ka täiendavaid kolmanda samba pensionifonde või kindlustustooteid. Just viimasest rääkis ka Hannes Võrno Eesti Päevalehe arvamusloos, selgitab Märt Meerits. “Kuigi teemapüstitus oli õige ja vajalik, ajas Võrno mitmed olulised mõisted segi,” pareerib Meerits esitatud süüdistusi “klantsbüroodes istuvate ja lõhnastatud noorhärrade” aadressil.

Henri Kaar lisab, et järgmine tõsisem rabelemine fondivalitsejate vahel tekib siis, kui praeguste liitujate põhimass läheb pensionile. Kuna Eesti seadused ei luba pensionäridel kogutud summat korraga välja võtta, tuleb sõlmida annuiteetleping kindlustusseltsiga. Kõigil pensionipakkujatel peale LHV on selja taga oma elukindlustusselts. Seal jagatakse kogutud summa osadeks, mida hakatakse igakuiselt pensionärile välja maksma.

Ede Schank
Eesti Ekspress