Pensionifondide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides
Käesolevas aruandes on esitatud FI-AD, EWMI, INPRSi ja OECD poolt kaheksas 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinevas Kesk- ja Ida-Euroopa riigis teostatud pensionifondide investeerimisstrateegiate ja -tavade ühisuurimuse tulemused.
Uurimus puudutas nii vabatahtlikke kui ka kohustuslikke, eraldiseisvaid kogumispensionifonde. Uurimus keskendus olukorrale 2002. a detsembril lõpus, kuid hõlmab ka hiljem toimunud muutusi.
Enamikus riikides algas pensionisüsteem “kolmanda samba” vabatahtlike, määratud sissemaksega pensionifondide kasutuselevõtmisega. Ehkki nende sammaste juurutamises on erinevusi, asutati paljud pensionifondid kõikides riikides peale Leedu juba möödunud kümnendil. Seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik “teine sammas”, luues pensionifondid, milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eestis, Ungaris ja Poolas olid täielikult toimivad teise samba fondid 2002. aasta lõpus olemas; Lätis ja Sloveenias oli olemas üks riiklikult juhitav kohustuslik pensionifond.
Kõikide Kesk- ja Ida-Euroopa riikide õiguslik regulatsioon toetab peamiselt kvantitatiivseid, usaldatavusnormatiivide elementidega piiranguid. Enamikus kahe sambaga riikides on teise samba reeglid rangemad (välja arvatud Sloveenias, kus mõlemale sambale kehtivad võrdsed piirangud). Mitte üheski riigis ei ole õiguslik regulatsioon on täielikult piirav või liberaalne, kuid on liberaalsema suunitlusega riike. Need on Balti riigid, eelkõige Eesti. Ilma teise sambata (või piiratud variandiga) riigid, nt Tšehhi, Slovakkia ja Sloveenia reguleerivad oma kolmandat sammast tugevamalt kui teised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid.
Üldiselt on Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna pensionifondid konservatiivsed investeerijad. Pensionifondi päritoluriik on tegelike investeeringute üle otsustamisel määravam kui pensionifondi sammas. Teisisõnu järgivad teise ja kolmanda samba pensionifondid kõikides riikides sarnaseid investeerimisstrateegiaid. Pensionifondid kasutavad kolme põhistrateegiat – Poola pensionifondidel on rohkem kapitaliinvesteeringuid, kuid välisinvesteeringuid praktiliselt ei olegi (kodumaise riski strateegia); Eesti ja teataval määral ka Läti fondid investeerivad välismaistesse väärtpaberitesse üle Kesk- ja Ida-Euroopa keskmise taseme (välismaise riski strateegia); Tšehhis, Sloveenias, Slovakkias ja Ungaris väldivad pensionifondid erineval määral tururiski (riskikartlik strateegia).