Eesti
Filtreeri
Pensionikampaania algas
Eesti Väärtpaberikeskus avas Pensionikeskuse lehekülje
Täna algab riiklik pensionireformi kommunikatsioonikampaania

Pensionifondide hetketootlused tulevikku ei ennusta

16.01.03 Äripäev

Kuigi teise samba fondide tootlused on esmapilgul peamised mõjutajad valikuotsuse tegemisel, ei pruugi pensioniikka jõudes see tõhusaks osutuda.

Üleeile teatas Sampo Pank oma aktsiapensionifondide kõrgeimast tootlusest. Kui talve alguskuudel olid pensionifondide tootlused nullilähedased, siis tänaseks on näiteks 50% ulatuses aktsiatesse investeeriva Sampo pensionifondi tootlus 5,5% ning veerandjagu aktsiatesse investeeriva pensionifondi tootlus 3,9%. Samas ei tea keegi, milliseks kujunevad tootlused tulevikus, mistõttu ei saa fondi valikuotsuse tegemisel aluseks võtta.

Fondivalitsejate sõnul tuleks arvesse võtta eelkõige fondide investeerimisstrateegiat ning selle riski. Samas on fondide tegevusajalugu veel liiga lühike, et ühe või teise strateegia häid ja halbu külgi hinnata. Hansapanga Investeerimisfondide portfellihalduri Paavo Põllu sõnul peab selleks, et strateegiat hinnata, läbi elama vähemalt ühe majandustsükli ehk siis nägema nii häid kui halbu aegu. “Vaadata tasuks ka fondide vastavust nende lubatud strateegiale,” nentis Põld. “Aktsiaturgude ajalugu näitab, et vähestel investoritel on õnnestunud täpselt ette ennustada turgude tõuse ja langusi. Kindlasti ei tohiks selliseid riske võtta pensionivarasid investeerides, sest kaotada on siin oluliselt enam kui võita.”

“Kui mina peaks näiteks maratonijooksu tulemust ennustama, siis ma uuriks, kuidas on sellel sportlasel eelmistel võistlustel läinud, millises vormis ta on jne,” võrdles Ühispanga Varahalduse juhatuse esimees Loit Linnupõld pensionifondi valikutegemist panusega maratonivõitjale. “Sama kehtib ka fondide kohta – mina soovitan inimestel vaadata fondivalitsejate poolt hallatavate teiste fondide tulemusi nii kaugele minevikku kui võimalik. Osadel Eesti fondidel on juba üle 5 aasta pikkune ajalugu, nii et sellest võikski alustada.”

Seesam näiteks on enamiku varadest investeerinud Euro tsooni riikidesse. Seesam Varahalduse portfellihalduri Henri Kaare hinnangul on seni oma investeerimisstrateegiat edukalt täidetud. “Meie investeerimisstrateegia aluseks on igale fondile paika pandud võrdlusindeks, mis on ka meie prospektis kõigile selgelt nähtav,” selgitas Kaar. “Seetõttu oleme endale ülesandeks seadnud võrdlusindeksi ületamise.”

LHV on oma aktsiapensionifondi rahadest 32% paigutanud aktsiatesse, ülejäänud võlakirjadesse. Investeerimata on 10%. Intressipensionifondi raha on võlakirjades. LHV partneri Robert Kitti sõnul kasutavad nad passiivset investeerimisstrateegiat, mis tähendab, et ostetakse indekseid, mitte üksikuid aktsiaid.

Sampo aga investeerib otse ettevõtete aktsiatesse ja seda peamiselt Euroopa Liiduga ühinevates riikides. Aktsiainvesteeringuteks mõeldud vahenditest on kavas pool pikemas perspektiivis paigutada arenenud aktsiaturgudele nagu USA ja Lääne-Euroopa läbi indeksiaktsiate või indekseid lüüa üritavate fondide.

Ühispank on aktsiapensionifondi varadest investeerinud 68%. Suurimad panused on tehtud Ühispanga Rahaturufondi, Hansapanga aktsiasse, Eesti riigivõlakirja, Telekomi aktsiasse. Loit Linnupõllu sõnul on kohalik turg positiivne EL laienemisprotsessi ja jätkuva kiire majanduskasvu taustal. “Globaalsed aktsiaturud on kõikuvad ja uut tõusutrendi ei alusta. Kuigi aasta võib kokkuvõttes positiivselt lõppeda, esineb aasta sees palju kõikumisi,” prognoosis Linnupõld.

Võlakirjafondi raha on investeeritud pea kogumahus. Eesti kõrval ka Euroopa riikidesse.

ERGO on võlakirjafondi rahast investeerinud 78%, ülejäänud osa on lühiajalistes deposiitides. Investeeritud on peamiselt Euroopa riikide võlakirjadesse, sealhulgas ka Lätti ja Leetu. Aktsiafondi rahad on 50% ulatuses võlakirjades ning 28% ulatuses aktsiates. ERGO Varahalduse juhatuse liikme Aadu Oja sõnul on investeerimisotsuste tegemisel eesmärgiks küll hea tootluse saavutamine just pikemas perspektiivis, kuid samas püütakse vältida lühiajalist negatiivset tootlust, sest investorid teevad tihtipeale otsuseid lühiajalise tulemuse põhjal.

Kuna maailma aktsiaturud on praegu madalseisus, on Henri Kaare sõnul soodne hetk turule sisenemiseks. “Oleks fondid alustanud paar aastat tagasi, oleks ilmselt kaotus üsna suur olnud,” nentis Kaar. Robert Kitti sõnul on väljavaade alanud aastale atraktiivne. “Võlakirjaintresse pean siiski juba praegu küllalt madalateks, ilmselt on intressidel tõusuruumi rohkem. Aktsiad aga ei tõuse enne, kui investoritel on piisavalt kindlust ja julgust neid osta,” lisas Kitt.

Loit Linnupõllu hinnangul hakkab raha teise samba fondidesse tulema palju, mistõttu investeeringud muutuvad globaalsemaks, sest Eestist ei ole midagi enam osta.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Inge Rumessen