Eesti
Filtreeri
Eesti pensionisüsteemiga liitujale jagatakse erinevaid lubadusi
Rootslane kogub II sambaga pensioni umbes veerandi keskmisest palgast
Pensionikulud kasvavad Euroopa riikidel üle pea
Noortel puudub selge ülevaade kogumispensioni süsteemist
EPL: Üks küsimus
Pensionikeskus: Avati uuendatud kujundusega Pensionikeskus!
Uuest pensionikeskusest saab infot kõigi kolme samba kohta

Pensionifondid võivad tulevikus suuremaid riske võtta

13.12.02 Äripäev

Euroliiduga ühinedes võib praegu veel eelnõu vormis olev direktiiv lõdvendada pensionifondide aktsiatesse investeerimise piirmäära Eestis.


Pensionifondide direktiivi eelnõu kohaselt saab aktsiatesse investeerimist piirata kuni 70%-lise määraga. Seega on võimalik, et täna kohustuslikele pensionifondidele kehtivat 50%-list piirangut tuleb muuta.

Hansapanga Investeerimisfondide portfellihalduri Paavo Põllu sõnul avaneb sellega pigem võimalus riskantsemaid pensionifonde juurde luua, sest olemasolevate aktsiafondide lepingute muutmine oleks problemaatiline.

Hetkel käib uue investeerimisfondide seaduse väljatöötamine, mis suuremaid muutusi täna tegutsevatele fondidele kaasa küll ei too. Põllu sõnul võib aga oodata tervet rida väiksemaid muudatusi näiteks investeerimispiirangute osas, kus hakatakse eristama EL sisesed ja väliseid investeeringuid.

“Eesti saamisega EL liikmeks kaovad piirangud, mis seni on takistanud Euroopa fondidel Eestisse investeerida. See elavdab kapitaliturgusid, teeb ettevõtetele kapitali kaasamise veelgi kergemaks ning loodetavasti toob turule uus emitente,” ütles Põld. Eurotsooni fondidele avaneb küll võimalus siseneda siinsele turule, kuid tänu Eesti väiksusele ning edukaks müügiks vajaliku müügivõrgu puudumisele, ei ole Põllu hinnangul massilist Eurotsooni fondide turuletulekut oodata. “Kui konkurents peaks siiski tugevnema, võivad alaneda kohalike fondide haldustasud ning kohalike fondide müüki soosib tulevikus vaid see, et kohaliku fondi osakute ostmine ja hoidmine kontol on odavam kui analoogsel välismaisel fondil.”

Suurenev investeeringute vool tõstab eeldatavalt liituvate riikide finantsvarade ning ka kinnisvara hindu. ERGO Varahalduse juhatuse liige Aadu Oja tõdes, et Aadu Oja, et suures osas on ühtlustumine juba toimunud. “Eesti krooni intressimaarad on väga lähedased euro intressimääradele, mis võtavad arvesse peatset eurole üleminekut ning madalat riski. Küll aga on erinevus tunduvalt suurem aktsiahindade ja kinnisvarahindade osas, kus peale liitumist võib toimuda suuremaid muutusi.”

Oja hinnangul on samuti tõenaoline, et investeeringute mahu kasvades kiireneb eesti ja ka teiste liitujate majanduskasv ning jääb mõneks ajaks kõrgemaks Euroopa keskmisega võrreldes.

Inge Rumessen