Uudised

Eesti pensionireformiga on liitunud ligi 350 000 inimest ehk neli viiest võimalikust liitujast. Liitunute arvu poolest osutus reform edukas: pensionifondid võitsid rahva usalduse nagu heasüdamlik kaunitar muinasjutus.

Äripäeva hinnangul võib pensionireformi tegelikku edukust siiski mõõta kümne aasta pärast, kui fondid on suutnud oma investeeringuid õigustada. Pidev rahavoog kõigilt kogu eluks kogumispensioni külge aheldatutelt nõuab raha arukat ja tasakaalukat paigutamist.

Kujundlikult võib väita, et reform osutus natuke liiga edukaks. Fondidesse voolasid suuremad summad, kui seda oskasid arvata isegi reformi algatajad. Lähema viie aasta jooksul kasvab teise samba pensionifondide maht praeguselt 840-lt miljonilt kuni 10 miljardi kroonini. Nüüd ollakse hädas rahaga – kuhu summad paigutada?

Et Eestis on investeerimisvõimalused piiratud, võivad innukad rahapaigutajad võtta ette liiga riskantseid projekte. Näiteks varasuvine Klementi aktsiaemissioon, kus kahjumis ja negatiivse rahavooga ettevõtte 15,8 miljoni kroonisest emissioonist omandasid Hansapanga kolm pensionifondi kokku aktsiaid ligi poole miljoni krooni väärtuses. Risk on seda suurem, et üle poole kogumispensioni teise sambaga liitujatest on valinud just mõne suurima riskiga pensionifondi, mis võib paigutada aktsiatesse kuni poole rahast.

Ettevaatlikuks teeb Rootsi eeskuju, kus kindlustusmüüjate lubadused osutusid blufiks. Pikka aega ei tahtnud seltsid probleeme tunnistada: väljamaksed jätkusid endisel tasemel ja uute kindlustuste müümisel lubati kõrget tulusust, ehkki müüdi õhku. Lõpuks tegi üks kindlustusselts kaks ennekuulmatut sammu: vähendas 100 000 kliendi pensioniväljamakseid 6% ning murdis 40 aastat kehtinud reegli, et pensionäridel, kellele on hakatud väljamakseid tegema, summasid ei vähendata. Nüüd plaanivad väljamakseid alandada teisedki seltsid ning inimestel pole teha midagi, sest selleks on seaduslik õigus ning kindlustusseltsi vahetada ei saa.

Eestis Rootsile sarnast õhumüümist siiski tekkida ei saa, sest meil ei taga teise samba fondid tootlust. Samuti on fondid jäänud konservatiivseks, näiteks Klementi aktsiate osa on Hansa fondides tervikuna mikroskoopiline. Poliitikute võimalikku soovi väljamakseid kärpida hoiab jälle tagasi suur liitunute arv. Liigsed piirangud võiksid samas summutada fondide tootlikust olukorras, kus raha paigutamise võimalused on piiratud. Kui Eesti pensionifondidel poleks lubatud välismaale investeerida, oleks see kitsal börsil mulli tekitanud. Et ühte väärtpaberisse võib panna vaid 5% fondi rahast, on kogu raha Eestisse keerukas paigutada. Pensionifondides peitub suur kasvupotentsiaal, sest nad võivad virgutada kogu majandust.

Fondide rahaülejääk saadab sõnumi ettevõtjatele – tulge väärtpaberiturule, siin on vaba raha. Hansapanga fondijuht Robert Kitt ütleb, et pensionifondi raha ergutab uute börsifirmade teket. See on kahtlemata positiivne. Kuni fondid hoiduvad liiga riskantsetest rahapaigutustest, on nad pensionisäästudele paremad peremehed kui riik.

ÄP