Eesti
Filtreeri
Täna algab riiklik pensionireformi kommunikatsioonikampaania

Pensionifondid ootavad Tallinna börsile tulekuks paremaid aegu

11.04.10 Äripäev

Lähimate kuude jooksul tuleb mitu firmat Tallinna börsile rahajahile. Rekordiliselt suureks kasvanud teise pensionisamba fondid oma rahakotiraudasid aga siiski veel kiirelt avama ei tõtta.

Nädala eest kirjutas Äripäev, et Tallinna börsile tuleb uut restarti tegema ja lisakapitali otsima toiduainetootja Premia Foods. Enne ametlike andmete saabumist võib spekuleerida, et müüki võidakse paisata umbes veerand miljardi krooni eest väärtpabereid. Ekspress Grupp otsib praegu börsi kaudu 120 miljonit krooni lisaraha. Uut raha peaks kaasama lähiajal ka veel Baltika ja Arco Vara. Ning loomulikult ootab suur osa (välis)investoreid Eesti Energia börsiletulekut, mille korral võidakse müüki paisata orienteeruvalt 7 miljardi krooni eest aktsiaid, mis kahekordistaks hoobilt Tallinna börsi praeguse turuväärtuse.

Teise pensionisamba fondide maht jõudis eelmisel nädalalal esimest korda ajaloos miljardi euroni. Pärast Eesti Telekomi börsilt lahkumist on Tallinna börsi turuväärtus kukkunud aga pooleteise miljardi euro juurde. Niivõrd võimsad pole teise samba fondid võrrelduna kohaliku börsiga veel kunagi olnud.

Väikefondid on eestimeelsemad

Samas pole pensionifondide mõjuvõim Tallinna börsil kasvanud, kuna kaks turuliidrit (Swedbank ja SEB) on kohalikule aktsiaturule investeerinud kõigest pool protsenti varadest.

Kui Nordea kõrvale jätta, siis on enim Eesti poole kaldu väiksemad tegijad ERGO ja LHV, kelle varade mahust annab kohalik börs umbes 3 protsenti.

“Üldiselt ma ei ole aktsiaturgude lähema väljavaadete suhtes eriti optimistlik ning olen aktsiapositsioone oluliselt vähendanud. Üks erand on olnud Eesti aktsiaturg, kus me jaanuari lõpus ja veebruari alguses suurendasime oluliselt oma positsioone,” põhjendas teistest suuremat eestimeelsust LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.

Praegu on LHV kätte usaldatud miljardist kroonist Eesti aktsiates 30,3 miljonit krooni. “See peaks olema suurim absoluutnumber, võrreldes ka Eesti suurimate pensionifondidega,” pakkus Viisemann.

ERGO Fundsi juhatuse liikme Ege Metsandi sõnul on kohalikel investoritel Eesti turul eelis ning kui on valida kahe sarnase investeeringu vahel, siis eelistavad nad loomulikult kodumaise ettevõtte aktsiat või võlakirja, sest tahes- tahtmate omatakse Eesti kohta paremat infot kui mõne teise piirkonna kohta.

“Aktsiaturul oleme eriti viimase aasta jooksul oma positsioone suurendanud, kuna usume, et kohalikel investoritel on ettevõtete kohta parem ülevaade kui väliskapitalil. Samuti usume, et majandustsükli pöördudes võidavad sektoris juhtivad ettevõtted turgu ja jätkavad tihti tugevamana kui enne kriisi,” arutles Metsandi.

Swedbank ja SEB ootavad börsile uusi ettevõtteid

7,5 miljardi kroonini küündivat pensioniraha hulka haldav Swedbank oli eelmise aasta lõpul investeerinud Tallinna börsile otse ja fondide kaudu umbes viiskümmend miljonit krooni.

Swedbanki Investeerimisfondide juht Agnes Makk põhjendas väikest investeeringumahtu madala likviidsusega ja lisas, et praegune aktsiaturg peegeldab Eesti majandust suhteliselt kitsalt. “Seal kauplevate ettevõtete struktuur on omajagu erinev Eesti majanduse struktuurist. Näiteks puuduvad börsil täielikult pangandussektori või puidutööstusega seotud ettevõtted. Seetõttu muudaks uute ja Eesti majanduse seisukohalt oluliste ettevõtete lisandumine börsile kindlasti ka investeeringud kohalikule aktsiaturule atraktiivsemaks,” andis Makk uutele rahaotsijatele siiski lootust.

Sarnase vastuse andis ka SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing, öeldes, et kui investeerimiseks sobivate võimaluste hulk Tallinna börsil kasvab, siis on võimalik, et SEB fondid hakkavad investeeringute osakaalu kohalikul turul ka suurendama.

Kunsingu sõnul pole pensionifondide lõppsiht iseenesest kohalikule turule investeerimine.

Rahaotsijad peaks end ise pensionifondidele müüma

“Eesti pensionifondide eesmärk ei ole olnud kohaliku väärtpaberituru arendamine, vaid ikkagi osakuomanike investeerimiseesmärkide täitmine,” põhjendas Kunsing, kuid lisas siiski, et SEB pensionifondid on Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerinud juba fondide alustamisest alates ehk ligi 10 aastat.

Poolteist aastat tagasi teise samba pensioniturule sisenenud Nordea käes on praegu ligi 300 miljonit krooni pensionirahast, kuid Tallinna börsile nad otseselt veel investeerinud ei ole. “Praegu Nordea oma pensionifondide klientide raha Tallinna börsile otse ei investeeri, kuid võimalik on väikeste positsioonide omamine teiste fondide kaudu. Praegu on siinse börsi likviidsus madal, kuid majanduskeskkonna paranedes ei välista me investeeringuid Tallinna börsile tulevikus,” sõnas ka Nordea Pensionsi juht Angelika Tagel.

Viisemann soovitas Tallinna börsile pürgijatel rohkem pingutada. “Minu arvates võiks ettevõtted rohkem ennast kohalikele pensionifondidele ja teistele suurematele investoritele tutvustada ja atraktiivemaks teha. Ma usun pikaajalistesse suhetesse ettevõtte ja investeerijate vahel. Ettevõttel oleks rohkem aimu, mida talt oodatakse, ning oleks ka lihtsam vajadusel uut kapitali tõsta (raha kaasata – toim),” ütles ta.

Fondid armastavad Eesti pankade hoiuseid

Eesti pensionifondide kohalik lemmikinvesteering on tähtajaline pangahoius. Samuti on fonde peibutanud Londoni börsil kaubeldav Eesti Energia võlakiri.

Sampo Pensionifondid olid eelmise aasta lõpu seisuga paigutanud Eesti pankade deposiitidesse ja teistesse rahaturuinstrumentidesse üle 300 miljoni krooni ehk tervelt kuuendiku fondi varadest. Swedbankil oli hoiustes umbes 400 miljonit krooni ja teist sama palju ka Eesti Energia ja Leedu valitsuse võlakirjades. SEB toob oma suurima Eesti-suunalise investeeringuna välja samuti tähtajalised hoiused Swedbankis, mis moodustasid 3,7% SEB pensionifondide varadest.

Swedbanki Investeerimisfondide juhi Agnes Maki sõnul on kõrge reitinguga võlakirjade ja pangadeposiitide suur maht põhjendatud asjaolust, et terve eelmise aasta jooksul olid turud nõus maksma Eesti krooni eest väga atraktiivseid intresse. “Nii näiteks oli võimalik soetada Eesti Energia võlakirju 10% lähedase tootlusega ning kohati ulatusid selle taseme lähedale ka pankade deposiidiintressid.”

Ka ERGO fondide jaoks on kõige suuremad investeeringud deposiidid ja Eesti Energia võlakirjad, mis tõstavad fondi Eesti investeeringute osakaalu ligi viiendikuni fondi kogumahust. Sellest hoolimata on Metsandi, nagu ka kõik teised Eesti fondijuhid, vastu mõttele muuta pensionifondide jaoks mingilgi moel Tallinna börsile investeerimine kohustuslikuks.

“Kohustuslik ettekirjutus Eestisse investeerimiseks võib osutuda väga probleemseks, eriti olukorras, kus suured ja likviidsed ettevõtted lahkuvad väikselt börsilt, samas uusi atraktiivseid ettevõtteid ei ole. Leian, et see kohustus oleks nagu sundabielu, millel puudub vajalik perspektiiv ja usaldus,” märkis Metsandi.

Maki sõnul on eestimaalased juba nii või teisiti seotud esimese samba pensioni kaudu (riiklik pension – toim) Eesti majanduse arenguga. “Kui märkimisväärselt suurendada teise samba investeeringuid kohalikule finantsturule, siis toob see kaasa meie kõigi pensioni veelgi suurema sõltuvuse kohaliku majanduse arengust järgmiste aastakümnete jooksul,” hoiatas Makk liialt Eestile keskendumise eest.

Raha eestis

Eesti aktsiates ja võlakirjades kuni 7 protsenti varadest

Seisuga 31. dets 2009

ERGO

  • aktsiaid 2,5%
  • võlakirju 4,3%
  • lisaks veel 12,9% pangakontodel

SEB

  • aktsiaid 0,5%
  • võlakirju 5%
  • lisaks veel kokku 6,5% pangakontodel, riskikapitali- ja kinnisvarafondides

Sampo

  • aktsiaid 0,6%
  • võlakirju 0,03%
  • lisaks veel 15,6% pangakontodel ja rahaturuinstrumentides

LHV

  • 7% Eesti aktsiates ja võlakirjades, sh 4,9% Eesti Energia võlakirjades

Swedbank

  • aktsiaid 1,3% (sh börsil mittenoteeritud ettevõtted ja fondid)
  • võlakirju 5,3%
  • lisaks 2,7% ärikinnisvaras ja metsas ja 5,3% pangakontodel

Nordea

  • pole Eesti turule otseselt investeerinud

Allikad: investeerimisfondid

Raivo Sormunen