Pensionifondid jäävad inflatsioonile alla
Ehkki sel aastal on teise samba pensionifondide tootlus olnud hea või väga hea, siis kümne aasta lõikes jäävad poolte fondide tootlused inflatsioonile siiski alla.
Pühapäeval Nokia kontserdimajas toimunud investeerimismessil «Rahakompass» ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing, et teadmine, et pensionifondide tootlus jääb inflatsioonile alla, on ajakirjanduses loodud müüt.
«Mina ei tea, kust see arvamus tuleb, et fondid jäävad inflatsioonile alla,» ütles Kunsing pensionifondide-teemalisel diskussioonil, kus osalesid veel LHV pensionifondide juht Andres Viisemann, Swedbanki pensionifondide juht Loit Linnupõld ja Mart Jesse Eesti Kindlustusseltside Liidust.
Kunsingu sõnul võib küll olla, et mõni fond võib mingil perioodil inflatsioonile alla jääda, kuid alates fondi loomisest on kõikide fondide tootlus võrreldes inflatsiooniga plussis.
Tegelikult on tarbijahinnaindeks statistikaameti andmetel alates teise samba pensionifondide loomisest saadik kerkinud 51 protsenti, sellest suuremat tootlust on näidanud vaid kõik viis LHV fondi, Sampo Pensionifond 50, ERGO pensionifond 2P2 ja Swedbanki K3. Kõikide teiste pensionireformi loomisest tegutsevate fondide kogutootlus jääb alla 50 protsendi.
Sellest, et enamiku teise samba pensionifondide tootlus inflatsioonile alla jääb, kirjutas Postimees eelmise aasta novembris. Kuigi toonase artikli ilmumisest möödunud 11 kuuga on aktsiaturud kõvasti kerkinud ja inflatsioon mõnevõrra aeglustunud, on inflatsiooni löövatest vanadest fondidest nimekirja lisandunud vaid Swedbanki pensionifond K3.
Lisaks kümme aastat tegutsevale 15 pensionifondile on viimastel aastatel lisandunud kaheksa uut. 2008. aasta detsembris hakkas teise samba pensionifonde pakkuma Nordea pank. 2009. aasta lõpus ja 2010. aastal alustasid tööd agressiivsed pensionifondid, kes võivad kuni 75 protsenti portfellist investeerida aktsiatesse ja aktsiafondidesse. Peaaegu kõigi nende fondide tootlus ületab inflatsiooni (erandiks on ERGO Pensionifond P3, mille tootlus on negatiivne).
Samas on uute fondide korralik tootlus loomulik, sest need loodi ajal, mil aktsiaturud olid finantskriisi-järgses madalseisus ehk piltlikult öeldes siis, kui veri oli tänavatel.
Küsimusele, mis on momendil fondijuhtide suurimaks väljakutseks, nimetas Sven Kunsing nelja protsendi lähedast inflatsiooni. «Olukorras, kus võlakirjade tootlus on rekordmadal, deposiitidel pole üldse mingit tootlust, peame me kuidagi leidma mingi meetodi, kuidas vähemalt neljaportsendilist tootlust tekitada,» ütles Kunsing. «Konservatiivsetes pensionifondides on see päris suur väljakutse ja valitsemistasud tuleb samuti välja teenida,» tunnistas ta.
LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul võib turul valitsev keeruline olukord anda ka häid võimalusi. «Aga see on keerulisem kui viis või kümme aastat tagasi,» tunnistas Viisemann. «Majandus- ja finantsteooria tuleb tulevikus üsna suures osas ümber kirjutada,» ennustab viimaste aastate edukaim fondijuht.
Pensionifondide juhtide vestlusringi lõpetas optimistlike toonidega Swedbanki fondide juht Loit Linnupõld, kes soovitas 15–20 protsenti oma palgast panna kõrvale säästudeks, ja saategi samapalju pensioni, kui oli viimane palk. «Pole mingit probleemi,» kinnitas Linnupõld.
Tõnis Oja