Eesti
Filtreeri
Eesti pensionifondid on Jukose aktsiaid müünud
Pensioniportfellid mais niru kasvuga
Teise pensionisamba fondide maht ületas 1,5 miljardi krooni piiri
Kogumispensioni edulugu
Koguja ei tea raha asukohta
Riigi heaks töötamine tähendab head pensioni
Kogumispensioniga liituja käekäik

Pensionifondid asuvad liitunuid üle lööma

14.10.04 Postimees

Et üheksa kümnest võimalikust pensionikindlustajast on juba mõne fondiga käed löönud, näevad kindlustuse pakkujad tänavuse liitumisvooru ajal kõige suuremat vaeva üksteiselt klientide ülelöömisega.

Fondivalitsejad tunnistavad, et suurem kindlustajate värbamise aeg sai läbi juba mullu: eile õhtuks oli pensionifondidega liitunud üle 408 000 inimese.

Uusi kliente on fondidel jäänud püüda napilt – kuni 70 000. Võitlus oma vanaduspõlve kindlustamise juba mõne fondi hoolde andnud inimeste ülemeelitamise nimel käib seetõttu hoogsalt. Peibutisteks on üha madalamad teenustasud, paremad tootlused ning liitumiskingitused.

Ühispanga Varahalduse juhi Märt Meeritsa sõnul on ülejooksikud tänavu päris palju. Nende hulk, kes esitasid avalduse kas uude fondi raha kogumiseks või oma osakute ülekandmiseks, võib tema hinnangul küündida isegi kümnendikuni kõigist liitunutest.

Fondi vahetama meelitamiseks on seda enam võimalusi, et suur osa inimestest liitus mugavusest selle panga või kindlustusseltsi fondiga, mille kliendid nad juba enne olid. Investeerimisstrateegiatesse seejuures ei süüvitud.

Ettevaatust, peibutised!

LHV fondijuhi Tõnno Vähi sõnul on neile tänu edukale kampaaniale tulnud üle juba paar tuhat klienti. «Siin ei ole seejuures sugugi peamine, et me kingime liitujatele DVD-mängija, vaid see, et viimase aasta jooksul oleme pakkunud klientidele ka parimat tootlust,» usub ta.

Peibutuskinke pakuvad uutele liitujatele teisedki fondipidajad: Ühispank meelitab mee ja kontserdipiletitega, Hansapank loosib välja Rooma-reisi.

Finantsinspektsiooni fondide järelevalve osakonna juhataja Andre Nõmm on varem Postimehes kirjutanud, et fondi valimisel ei tohiks lasta ennast pimestada pakutavatest kingitustest ja loosivõitudest. Need on fondivälised asjad ega suurenda kuidagi fondi edukust.

«Fondi valik peab olema teadlik,» manitses ta. «Liituja peab endale selgeks tegema, kas fondi investeerimispoliitika ja tasud on talle sobivad.»

Fondihaldurite hinnangul võivad inimesed tulevikus fonde vahetada riskide hajutamiseks. Hoides oma vara erinevate haldurite juures, on riskid mõne fondi raskustesse sattumise puhul väiksemad. Samas peavad kindlustajad arvestama, et oma kogutu ümberpaigutamisel teise fondi tuleb maksta nii väljumis- kui ka sisenemistasu, mis kumbki moodustab ligi protsendi kogunevast rahast.

Tulevast aastast teisiti

Hansapanga fondijuhi Robert Kiti hinnangul on pensionifondide edukuse hindamiseks nende tegutsemise aeg olnud siiani liiga lühike.

«Seega ei usu, et fondivahetajate hulk väga suureks läheb,» nentis Kitt. Samas märkis ta, et kuna kulutus fondide vahetusele on praegu veel väike, võib kümneteks aastateks tehtud investeering kõrgema tootlusega fondi ennast igati õigustada.

Praegu on poolteist aastat tagasi fondidega liitunud keskmise palgaga inimeste pensioniarvetele laekunud ligikaudu 8000 krooni, millest fondivahetusel tuleks loovutada kõigest 200–300 krooni.

Tänavu on pensioniotsuse muutjail vaid võimalus alustada rahakogumist uude fondi. Tuleva aasta 1. jaanuarist on teise sambaga liitunutel aga võimalus vahetada juba kogutud osakuid teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu. Siiski peab seda teha soovival isikul vahetatavas pensionifondis olema avalduse esitamise päevaks vähemalt 500 osakut.

Vahetatakse kõik ühte pensionifondi kogunenud osakud, osaline vahetamine ei ole lubatud.

Erkki Erilaid

Arvamus

Jaagup Kreem, Nukuteatri välissuhete juht:
Teise samba pensionikindlustuse tegin kohe alguses ära. Mida varem seda teha, seda rohkem sinna raha pensionipõlveks koguneb. Praegu olen oma panga tööga rahul ja fondihaldurit vahetada ei plaani. Samas, ega ma ei jälgi iga päev lehtedest, kuidas mu osakute väärtused muutuvad. Pank kutsus ka kolmanda samba asjus «vaibale» ning kaalun seda võimalust tuleviku kindlustamiseks.

Madis Milling, saatejuht:
Pensionisamba peale olen mõelnud küll. Kuid kuna olen põhimõtteliselt laisk inimene, on see siiani jäänud tegemata. Samuti ei oska ma otsustada, millist panka oma pensionipõlve eest hoolitsema valida. Hansapangast kunagi pakuti, kuid pärast lisainformatsiooni küsimist nad enam ühendust ei võtnud. Ilmselt lähen siiski veel enne oktoobri lõppu ja teen liitumise.

Liisi Koikson, laulja:
Pole pensioni peale tõsiselt mõelnud. Ka on nende fondide ja nende pakutava kohta laekunud mulle vähe informatsiooni. Valiku tegemine nõuab aega ja süvenemist. Pensionipõlv on siiski tähtis, võib-olla juba lähipäevil lähen liitun ära.

Evelin Pang, näitleja:
Liitusin teise samba fondiga eelmisel sügisel. Ausalt öeldes liitusin vaid sellepärast, et klassiõde töötab fondihalduri juures ja ta suutis mulle selle vajaduse ära seletada. Seda, kui palju mulle fondiosakuid on kuhjunud, ma ei jälgi. Samuti ei vaata ma seda, milline fond paremini teenib. Mul on palju suuremaid probleeme, millega tegelda.