Eesti
Filtreeri
Swedbanki ja SEB fondijuhid andsid aru riigikogulastele
Swedbank huvide konfliktis
Swedbank: rikkumise korral hüvitame pensionifondi kahjud
Pensioni II samba sissemakseid jätkab ligi 100 000 inimest
Sampo pensionifondid langetavad tasusid
Pension läks masu eel rämpsvõlakirjafondi, kuna võlakirjad tundusid kahtlased
Eesti väärtpaberiturg 2009. aasta III kvartalis

Pensionifondi valikuga saab maandada riske

16.10.03 Eesti Päevaleht

Kogumispensionist enam peidab endas ohte riiklik pension
Vara säilimisel pole vahet, kas fondihaldur on pank või mitte

Rääkides inimestega, kes ei ole veel pensioni II sambaga liitunud, kooruvad välja nende põhilised kartused, mis otsustamise raskeks muudavad. Selgitan, millised need kartused on ja kuidas neid maandada.

Riigipoolne risk

  • Väited: Kas riik ikka jääb mu maksetele alati seda omapoolset 4 protsenti lisama? Kas riik ei võta osa minu kogutud rahast ära, kui ajad raskeks muutuvad?
  • Vastused: Risk on olemas, kuid ei saa unustada, et meil oleks võimatu Eestis elada, kui me oma riiki üldse ei usaldaks. Ühtegi sellist otsust ei saa riik teha üleöö, selleks peab olema väga tugev ühiskondlik surve.
    Pean hoopis reaalsemaks riskiks I sambaga ehk riigipensioniga seotut. Rahapuuduse korral on riigil lihtsam külmutada riigipensioni tõus. Selle riski maandamiseks on väga sobiv just kogumispensioniga liitumine. Teine võimalus riigipoolset riski maandada on valida pensionifond, mis ei investeeri üldse või investeerib väga vähe koduregiooni – Baltikumi ja Ida-Euroopasse. Tegelik oht, et riik on sunnitud seda 4 protsenti vähendama, tekib just siis, kui majandus on äärmises madalseisus. Mis juhtub sel juhul teie investeeringutega, mis on paigutatud Tallinna börsile? Kui soovite arukalt investeerida ja mune mitte ühte korvi panna, siis vältige koduregiooni investeeringutega liialdavaid pensionifonde nagu tuld!

Väljamaksete risk 

  • Väited: Kas pensioni väljamaksmise süsteem on mulle vastuvõetav? Kas annuiteete arvutatakse tulevikus ikka minu jaoks soodsal moel? Kas kindlustusseltsid minu elu jooksul tööga kogutud rahast poolt teenustasudena ära ei võta?
  • Vastused: Mõttetu on tulevasel pensionäril väljamaksete süsteemi detailide pärast praegu liialt pead murda. Taas tuleb meil tahes-tahtmata usaldada riiki ja seaduseloojaid, kes peavad hoolitsema selle eest, et süsteem saab olema investorisõbralik. Millised on kiirusepiirangud 10 aasta pärast? Te ei tea? Äkki langetatakse need maanteel 27 kilomeetri peale tunnis? Te ei muretse selle pärast, kui auto ostate. Võib öelda, et müüte auto sel juhul maha. Olukorras, kus keegi kiiremini sõita ei saa, on see päris raske. Mingil määral naiivne võrdlus, aga loogika on siiski umbes sama.

Investeeringute risk 

  • Väited: Kas aktsiafondi on ikka turvaline valida? Mis juhtub, kui Eestis tuleb taas börsikriis nagu 1998. aastal? Mis juhtub, kui onu Osama viskab New Yorgile tuumapommi?
  • Vastused: Aktsiainvesteeringutega kaasnev investeeringu väärtuse vähenemise risk on vältimatu. Küll aga on võimalik seda märgatavalt vähendada riske hajutades. Üksik firma võib pankrotti minna üleöö, aga kui 2000 firma aktsiast koosnevast portfellist läheb üks firma pankrotti, siis seda peaaegu ei märka.
    Globaalselt hajutatud portfelli puhul oled maksimaalselt kaitstud mõne kindla piirkonna majanduskriisi eest. Soovitan suhtuda väga skeptiliselt fondidesse, mis eelistavad mõnda piirkonda, väites, et selle väärtus tõuseb tulevikus rohkem ja see omab suuremat potentsiaali kui mõni teine.
    Mida pikem on investeerimisperiood, seda suurem on tõenäosus, et su aktsiainvesteeringud lõpetavad plussis. Kui muutud languste ajal närviliseks ja ruttad müüma, siis võib tulemus osutuda väga ebasoovitavaks.

Fondihalduri risk 

  • Väited: 30 aasta pärast on kõik praegused pangad pankrotis või kadunud! Fondihaldurid on petised ja vaid oma kasu peal väljas! Kui üldse liituda, siis saan usaldada vaid suuri panku, sest seal on raha kindlas kohas.
  • Vastused: Fondihaldurid on muidugi kasumit taotlevad äriühingud ja mida rohkem on neil liitujaid, seda suurem kasum. Samas just see sunnib neid pakkuma investorile parimaid tingimusi ja parimat oodatavat tootlust väikseima riski juures. Fondihalduri motivatsioon langeb igati kokku investori motivatsiooniga – saavutada kaugemas perspektiivis parim tulemus. Kui mõni fondihaldur ei õigusta usaldust, vahetavad kliendid fondi, sest see on lihtne ja peagi võimalik igal aastal.
    Varade säilimise kohapealt ei ole vahet, kas fondihalduriks on pank või mitte – kõik varad asuvad depoopangas.

Tõnno Vähk,
LHV Pensionifondide juht