Eesti
Filtreeri
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks

Pensionifondi valides jälgi, kuhu fondijuht su raha paneb

20.10.06 Äripäev

Käes on oktoobrikuu ja aeg on anda hinnang, kas olete rahul enda valitud II pensionifondiga, kuna vaid oktoobrikuu lõpuni saab vahetada fondi või suunata tuleva aasta pensionikogumise maksed mõnda teise fondi.

Mille alusel valida fondi? Ajalooline tootlus on hea näitaja, kuid selle järgi fondi valimine on nagu autosõit tahavaatepeegli järgi.

Tuleviku tootlusi ei tohi fondid prognoosida, seda ei suuda ka keegi piisava täpsusega teha. Fondiosakute ostmine sarnaneb aktsiate valikuga – keegi ei tea, milline saab olema mingi perioodi parima või viletsama tootlusega aktsia. Fondide edus või ebaedus mängivad rolli fondi strateegia, fondijuhi (ja meeskonna) muutuv väärtpaberivalik ning fondis olevate väärtpaberite tootlus.

Ühte-teist saab muidugi teha – vaadata, mis on fondi portfellis. Kui fondi portfellis on valdavalt sama fondihalduri või tema emaettevõtte fondid, siis pole fondijuht niivõrd orienteeritud tulemusele. Pole ju võimalik, et üks fondiperekond, mis investeerib eri piirkondades, suudaks kõikjal võrdlusindeksit lüüa.

Romet Kreek