Uudised

Aktsiainvesteeringuid sisaldavate pensionifondide edu on vaid võlakirju täis fondide ees märgatav. Kuid sellel on ka oma hind. Aktsiaturud on kõikuvamad ja nõuavad investoritelt paremat närvi. Niikaua, kui turud tõusevad, on kõik hästi – kuid majandus käib tsükliliselt. Ühe aasta suur edu võib teisel aastal nullitud saada. Fakt on aga see, et pikemaajaliselt on aktsiainvesteeringud tootnud märkmisväärselt enam tulu kui võlakirjainvesteeringud ning pensioniraha kogumine on pikk protsess. Samas peab igaüks endale ise teadvustama, kui suure riski nad võtavad.

Eestlased on üsnagi riskilembesed. Tervelt 71% II pensionisamba varadest on kõige agressiivsemates fondides ja vaid 9% võlakirjafondides. Ülejäänud raha on keskmise riskitasemega fondides, mis võivad aktsiatesse investeerida maksimaalselt 25% pensionikoguja rahadest.

Pensionikogujatel on igal aastal võimalus raha uude fondi suunata. Teiseks, kui ühte fondi on kogutud juba vähemalt 500 osakut (olenevalt osaku hinnast siis 5500-7800 krooni eeest osakuid) võib need osakud ka täielikult uute fondiosakute vastu vahetada. Võib arvata, et esimestes voorudes liitunuist on enamikul vähemalt 500 osakut ka koos.

Kui ühe panga siseselt võib fondide vahetamine olla tasuta, siis erinevate fondivalitsejate vahel tuleb arvestada osakute müügi- ja ostukuludega, mis kokku võtavad 2-4% investeeringu mahult. Ehk siis 30 000kroonise fondiportfelli väljavahetamise peale võib kuluda 0-1200 krooni.

Raivo Sormunen