Eesti
Filtreeri
Üle 30 euro suurust II samba pensioni teenivad ülivähesed
Pensionisambad muutuvad kõvasti
Enamik pensionifonde on tänavu raha kaotanud
Poola reformib pensionisüsteemi
II pensionisambaga liitunute jaotus sissetulekute põhjal
Fondide tegelik nõrk koht on inflatsioon
Pensionidest peab rääkima ausalt

Pensionifond on pangaga võrdselt turvaline

12.06.03 Eesti Päevaleht

  • Riik kaitseb investorite raha pensionifondis.

?Kõikide fondide turvalisus on võrdne. Meie fond on täpselt nii turvaline kui depoopank ehk Hansapank,? ütles LHV investeerimiskonsultant Kairi Veere.

Fondi kontrollib Veere sõnul tõhus süsteem. Fondisiseselt kontrollib ja vastutab reeglite täitmise eest sisekontrolör. Näiteks LHV pensionifond hoiab vara spetsiaalsel kontol ja järelevalvet teostab depoopank, kes vastutab selle eest, et fondiosaku puhasväärtus oleks õigesti arvutatud. Nii depoopanka kui ka fondivalitsejat kontrollib omakorda finantsinspektsioon ehk riiklik järelevalve.

?Lisaks kogumispensionide seaduses toodud investorkaitse põhimõtetele – kahju hüvitamine tagatisfondist, investeerimispiirangud riski vähendamiseks, range kontroll fondivalitsejate ja registripidaja tegevuse üle ? on investorkaitse tagatud ka investorite endi poolt,? ütles Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone.

Kui tulemused ei vasta ootustele, on inimestel võimalik suunata raha uude fondi. ?Fond on aga huvitatud osakuomanike hoidmisest, mistõttu mis tahes veidigi ebaõnnestunud investeering võib kaasa tuua osakuomanike lahkumise ja selliseid ebaõnnestumisi välditakse,? lisas Oone.

Ka ei pea Oone sõnul paika väide, et fond läheb pankrotti. Kui miski pankrotti läheb, siis fondivalitseja, kes fondis olevat vara haldab. Sellisel juhul asub viivitamatult varasid haldama depoopank ning pankrotistunud fondivalitseja varadele ligi enam ei pääse.?

Eestis on vastavalt tagatisfondide seadusele loodud kolm tagatisfondi: hoiuste, investorite ning pensioni kaitse osafond.

Neist viimane, pensioni kaitse osafond tegelebki pensionifondide investoritele võimaliku kahju hüvitamisega.

Vastavalt seadusele kuulub kompenseerimisele 100 protsenti fondivalitseja süülise käitumise korral saadud kahjust summani kuni 10 000 eurot (umbes 156 000 krooni) ning 90 protsenti süülise käitumisega tekitatud kahjust, mis nimetatud summat ületab.

?Fondihaldusfirmad vastutavad oma vigade eest ikka ise: kui tuvastatakse firma süüline käitumine, siis kõigepealt kompenseerib ta nõuded omakapitalist,? ütles Hansa fondihaldur Robert Kitt.

Vastavalt kogumispensionide seadusele on minimaalne omakapitali nõue 30 miljonit krooni ? seega peaks igal juhul sellest kapitalist piisama võimalike nõuete katmiseks.

Anti Ronk