Uudised

Osa meie juures pensioni koguvaid kliente on kurtnud, et konkureerivad pensionimüüjad hirmutavad neid Sampo pensionifondide liiga kõrgete valitsemistasudega. Et selliseid rumalusi ümber lükata, vaatame kõigepealt, kuidas valitsemistasu võetakse ja millist mõju see avaldab pensionikogujale.

Valitsemistasu maksavad kõik pensionifondi kliendid (osakuomanikud) fondivalitsejale solidaarselt, vastavalt sellele, kui kaua ja kui palju keegi fondis oma raha hoiab.

Valitsemistasu väljendatakse tavaliselt protsentides aasta kohta, kuigi pensionifondide prospektides on näidatud ka päevased valitsemistasu määrad.

Iga päev arvutab fondivalitseja fondi aktivate (ehk fondi varade) turuväärtuse põhjal selle konkreetse päeva valitsemistasu. Valitsemistasu võetakse tavaliselt üks kord kuus, korraga kõikide selle kuu päevade eest.

Selgitan näite abil, kuidas valitsemistasu võetakse. Oletame, et päevane valitsemistasu on 0,01% päevas ehk 3,65% aastas. See on üks ja seesama määr, sest kui päevane valitsemistasu määr korrutada päevade arvuga aastas saamegi valitsemistasu aastase määra.

Olgu meie näites kasutatava pensionifondi varad põhiliselt aktsiad ja võlakirjad, mis on ostetud osakuomanike poolt fondi paigutatud raha eest. Väike osa fondi varasid on jäetud rahana arvele fondi pangakontole. Fondi varade suurus muutub igal päeval vastavalt sellele, kuidas muutuvad aktsiate ja võlakirjade hinnad. Isegi kui varade struktuur ei muutu (s.t olemasolevaid väärtpabereid ei müüda ega osteta uusi), muutub fondi varade rahaline väärtus.

Olgu päeval 1 fondi maht näiteks 1 000 000 krooni ja päeval 2 näiteks 1 010 000 krooni. Igal päeval leitakse, kui palju moodustab 0,01% fondi varadest ning selle summa võrra vähendatakse varade mahtu. Esimesel päeval oleks valitsemistasu suurus sel juhul 100 ja teisel 101 krooni. Kord kuus tehakse rahaülekanne fondi kontolt fondivalitseja kontole.

Oluline on teada, et kõigi Eesti pensionifondide valitsemistasud on arvutatud fondide osakute puhasväärtuste (osakute hindade) sisse. Valitsemistasu on fondi tootlusest juba maha võetud ja vaadates ajalehest fondi tootlust, näeme puhast tootlust, mida pole vaja enam millegagi korrigeerida.

Progressiivsete pensionifondide valitsemistasud mahuvad kõik vahemikku 1,25-2,00%. Pikaajaliste tootluste vahe on samal ajal 6% aastas (2,67% kuni 8,67%). Valitsemistasu erinevused mõjutaksid fondide tulemusi siis, kui kõigil fondidel oleks ühesugune tootlus. Tegelikus elus niimoodi pole, tootlused erinevad fonditi üsna palju. Sampo Pension 50 valitsemistasu erineb SEB Progressiivse ja Swedbank K3 tasudest vähem kui 0,5% aastas. Arvestades tootlusi, on see tühine erinevus.

Kui võrrelda näiteks 50% aktsiaosalusega pensionifondide valitsemistasusid, on olukord hoopis vastupidine – mida kõrgem on valitsemistasu määr, seda paremad on fondide tulemused. Kõige kõrgemad valitsemistasud nimetatud kategoorias on: LHV Pensionifond L – 2.00% aastas; LHV Pensionifond XL – 1.88% aastas; Sampo Pension 50 – 1.85% aastas

Tootluste esikolmik koosneb samadest fondidest, samas järjekorras. Valitsemistasude poolt vastavalt neljandal ja viiendal kohal olevad Swedbank Pensionifond K3 ja SEB Progressiivne Pensionifondi jäävad tootluse osas vastavalt kuuendale ja viiendale kohale.

Loomulikult ei saa mineviku tulemuste põhjal ennustada tulevikku, kuid tänased väited, justkui oleks madalamate valitsemistasudega fondidel eelis, ei pea seniste tulemuste järgi küll paika.

Peeter Schamardin
Sampo Panga investeerimisvaldkonna spetsialist