Uudised

Mai alguses täitus aasta kogumispensioni käivitumisest. Tänaseks on süsteemiga liitunud ca 225 000 inimest, kellest omakorda üle poole on valinud Hansapanga kogumispensionifondi.

Selgub, et valik on olnud küllalt edukas: kuigi omas kategoorias on osaku hinna arvestuses esikohal vaid võlakirjadesse investeeriv K1, siis 25. aprillil avaldatud Äripäeva analüüsist selgub, et teises liitumisetapis liitujatest on kõige suurema summa kokku kogunud K3 investorid.

Hetke suurimad tootlused ja kasvud ei tähenda alati parimat pikaajalises perspektiivis. Fondihaldurid sh Hansapank ei mängi investeerides loteriid. Samuti ei ennustata, millised turud ja aktsiad paari kuu jooksul positiivset tootlust näitavad. Me teame väärtpaberite oodatavat keskmist tootlust; investeeringud on tehtud rahvusvaheliselt ning hajutatult.

Võrdle turgu ja fondi

Fondidesse investeerijatel on alati võimalik tõmmata paralleele turgude käitumise ja Hansa Pensionifondide tootluste vahel. Nii näiteks on investeerimismäärad turgudel langenud, võlakirjad saavutanud aga positiivse tootluse. Hansa Pensionifondi K1 varad on investeeritud võlakirjadesse ning tootluse number kajastab vahetult turul toimuvat. Samuti peegeldub turgude käitumine teistegi K-fondide osakute hinnas. Kui aktsiaturg tõuseb, tõusevad ka K3 ja K2; kui aktsiaturg langeb, langevad ka viimased.

USA aktsiaturge jälgiv indeks Standard and Poors’ 500 on ajavahemikul 1.07.02– 16.04.03 tootnud Eesti kroonides mõõdetuna -17,4%; Euroopa aktsiaturud ning Stoxx 600 indeks -24,5% ja Ida-Euroopa aktsiaturge jälgiv indeks MSCI Emerging Markets Eastern Europe -4,5%. Tallinna börs on meeldivaks erandiks. Börsi aktsiaindeks näitas + 29.5% tootlust. Laskmata end petta, saame TALSE-indeksi tõusu kirjutada peamiselt aktiivseimate Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate, Hansapanga ja Telekomi arvele.

Olles samaaegselt investeerinud oma raha ka rahaturule, sain +2,7% tootluse (võrdluse aluseks Euribor); võlakirjaturul +11,6% (võrdluse aluseks 10. a. Saksamaa võlakiri). Numbritest ning minu investeeringute tootlustest selgub, et peamised aktsiaturud on olnud tugevas languses. Tõusnud on vaid Tallinna Börs.

Erinevus pole juhuslik

Sarnaste pensionifondide võrdluses on õigustatud esitada küsimus nende tootluste erinevusest. Pensionifondide tootluste erisused ei tulene juhuslikkusest. Üldise väärtpaberiturgude languse taustal on võimalik saavutada suurem tootlus vaid aktiivse kauplemise ehk lühiajalise nn väärtpaberitega spekuleerimise tulemusena. Mõne kuu, kuid mitte rohkem kui aasta jooksul on selliselt võimalik saavutada hetkeline suurem tootlus, kuid selline tegevus ei saa toimuda pikaajaliselt.

Hansa Investeerimisfondide portfellihaldurina olen veendunud, ja seda toetavad mitmed akadeemilised uuringud, et pikaajaliseks investeerimiseks on sobiv käituda tasakaalukalt. S.t lühiajalist eesmärki silmas pidav kauplemine toob endaga fondihaldurile kaasa vaid kõrged kulud, kasvab ebaselgus kõrvalmõjude osas.

Edu toob tasakaal

Pikaajalist edu aitavad saavutada ja säilitada varade tasakaalustatud jaotuse hoidmine, aktsia- ning väärtpaberiindeksite kasutamine ja fondihaldurina antud lubadustest kinnipidamine. Kogumispensioni II sammas seda ka kõigilt turuosalistelt kindlasti ootab.

Kogumispensioni fondide puhul lubab Hansa Investeeringuid fondihaldurina mitte võtta kõrgendatud riske. Kes on riskialtimad, soovitame teha valiku vabatahtliku pensionifondi V2 kasuks. V2 investeeringud on suures osas suunatud Baltikumi. Fondi tootlus oli lõppenud perioodil + 6,6%.

Kas keegi on kuulnud soovitust “osta kallilt ja müü odavalt”? Ikka vastupidi. Tänaste pensionifondide osakute hinnad on praegu üsna madalal, see on aga õige aeg ja võimalus ostmiseks. Tunduvalt kulukamaks kujuneb pensioniosaku ost siis, kui aktsiaturud on eelnevalt olnud jätkuvas tõusutrendis. Sellisel juhul kujuneks ostuhind oluliselt kõrgemaks.

Pensioniks kogumine on pikk protsess. Täna asume me veel selle tee alguses. Mida aeg edasi, seda teadlikumaks pensionifondidesse investeerijad saavad, samaaegselt kasvavad ka nende ootused fondide tootlustele.

Robert Kitt,
Hansa Pensionifondide fondijuht