Pensioniea tõus näib paratamatu
Eilne Äripäev kirjutas, et kui riigi tasandil peab enamik valdkondi ennast kokku tõmbama, siis pensionäre kokkuhoiuprogrammid esialgu ei ohusta. Pensionide tõus on järgmisel aastal umbes 15 protsenti. Ent selles näilises heaolus tuleb rõhutada sõna “esialgu”.
Elanikkond vananeb meil ja mujal. Kes kriitilised keskea-aastad üle elab, jõuab mõne aasta kauem töötada ja ka pensionipõlvest rõõmu tunda.
Pensionikulude kasvu katteks head lahendust ilmselt polegi. Leiame, et halbadest variantidest parim on pensioniea tõstmine.
65 aastat nii meestel kui ka naistel võiks pensioniea algus olla küll.
Pensionideks kulub iga aasta järjest suurem osa riigieelarvest, 2009. aastal umbes 22 protsenti, mis on riigi seisukohalt suurim kuluartikkel.
Ehkki pensionide (tõusu)valemit pole plaanis üle vaadata, pole selge, mis juhtub siis, kui sotsiaalmaksu laekumised peaks hakkama demograafilise situatsiooni tõttu vähenema. Ja pensionäride arv ju järjest kasvab.
Siis peaks ka pension vähenema – aga poliitikute jaoks oleks see enesetapp, on ju pensionärid suur ja kindel valijate grupp.
Pensioniea tõstmine on valutum ses mõttes, et ei puuduta praegusi pensionäre, vaid jagab suurenenud koorma ära seniste töötegijate vahel.
Praegused pensionärid, olgem ausad, pole suutnud endale Eesti iseseisvusaastatega rikkust koguda, aga noorematel on selleks paremad võimalused. Jätaks seega praegustele pensionäridele alles nende tillukesed hüved, nagu iga-aastane pensionitõus.
Statistika järgi on 65-69aastaste inimeste tööhõive määr 26%, seega rohkem kui iga neljas jätkab pensionea saabudes töötamist. See võiks olla teatepulk praeguse de facto olukorra ja 65aastase pensioniea vahel. Samas tuleks aga kindlasti nn eripensionäride arvu mõistliku piirini vähendada. Muuta tuleks avaliku teenistuse seadust, millega on paljudel ametikohtadel eripension garanteeritud.
Eripension olgu tõepoolest eriliste teenete eest, mitte töötamise eest riigiametis teatud hulk aastaid. Lõpuks me kõik ju töötame.
Võõrtööjõu abiga sotsiaalmaksu laekumiste suurendamine annab lühiajalise efekti – püsiva efekti jaoks oleks vaja võõrtööjõu pidevat sisserännet, aga väike Eesti ei kannata seda välja.
Pensioniea tõstmisel on vastuväide: suur osa inimesi, eriti meestest, ei ela praeguse pensionieanigi, mis siis veel rääkida tõstmisest.
Ometi elanikkond vananeb, pensionäride arv kasvab, nii mujal maailmas kui ka meil.
Kes kriitilised keskea-aastad üle elab, jõuab mõne aasta kauem töötada ja ka pensionipõlvest rõõmu tunda.