Uudised

SEBi majandusanalüütiku Ruta Arumäe hinnangul kujutab pensionide maksustamine sisuliselt riigi raha ühest taskust teise tõstmist.

Pensionide ravikindlustusmaksuga maksustamisega võetakse pensionäridelt raha vähemaks ning kaetakse sellega tervishoiusüsteemi puudujääki. Niisugust raha tõstmist eelarve ühelt realt teisele tehakse sellepärast, et Eestis on enamus riigieelarve kulusid pisiasjadeni seadustega reguleeritud, millistest maksutuludest mingit kuluallikat rahastada tuleb. Põhimõtteliselt vähendab see poliitikute suva igal aastal kulusid ümber mängida.

«Praegune olukord on aga niisugune, kus rahastamisallikad pole enam piisavad, kuid osa kulusid üritatakse ikkagi hoida suurematena, kui selleks ettenähtud allikad tegelikult võimaldavad,» väitis Arumäe.

Sisuliselt tähendab see, et sotsiaalmaksust ei jätku enam pensionide maksmiseks. See tingibki pensionide vähendamise vajaduse.

Kui pensione vähendada mitte otse, vaid neid ravikindlustusmaksuga koormates, siis pannakse riigis senisest suuremat rõhku tervishoiuteenuste osutamisele. See tähendab, et raviteenuseid suhteliselt palju kasutavad pensionärid maksavad ise oma ravi eest. Arumäe hinnangul ei olegi see ehk halb variant.

Samas on analüütik seisukohal, et 13 protsendi suurune pensionide langus on vanuritele siiski liiga ränk hoop. Seetõttu peab ta uue skeemi rakendamist praegu ennatlikuks, kuid tulevikus võib niisugune vajadus tõesti esile kerkida.

«Lihtsam oleks hetkel tagasi pöörata pensionide viie protsendiline tõus,» ütles Arumäe. «Ilmselt ei oleks see samuti praegu laekunud sotsiaalmaksuga kooskõlas, kuigi põhimõtteliselt peaks pikaajaliselt pensionide rahastamine olema seotud töötavate inimeste arvu ja sissetulekuga.»

Arumäe on seisukohal, et töötavate pensionäride pension ei peaks olema sama suur kui mittetöötavate oma. Kogu sotsiaaltoetuste süsteem peaks olema senisest rohkem vajadusepõhine. Samas ei ole mõistlik töötavatelt pensionäridelt pension üldse ära võtta, kuna nii kaob neil inimestel motivatsioon tööd teha.