Eesti
Filtreeri
Riigikontroll: pensionikindlustuse puudujääk süveneb
Pensionisüsteem peab rahvastikuarengutega kaasas käima
Vabatahtlike pensionifondide sissemaksete muudatused alates 1. veebruarist 2014. a
Kogumispensioni pärimine- juriidilisest isikust pärija
LHV: me polnud esimesed, sest olime väga ettevaatlikud
LHV pensionifondide ülevõim mureneb

2013

Pikeneb pensionifondide valitsemistasu piirmäärade kehtivusaeg

Pensionid tõusevad tänasest järsult

01.04.19 Postimees Tarbija

Tänavuse aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks on 1,084, mis tähendab, et pensionid tõusevad alates tänasest ehk 1. aprillist keskmiselt tervel 8,4 protsenti. Ühtlasi tõuseb ka pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande hind seniselt 7,70 eurolt 8,10 euroni.

2019. aastal on rahvapensioni määr pärast indekseerimist 205,21 eurot, pensioni baasosa 191,6496 eurot ja aastahinne 6,627 eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

15-aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 291,05 eurot, 30-aastase staažiga inimesel 390,46 eurot ning 44-aastase staažiga inimesel 483,24 eurot.

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus käesoleval aastal on 113,6 miljonit eurot, mullu oli see 97,6 miljonit eurot. Riiklikke pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 13,79 eurot ja töövõimetoetus ligi 413,7 eurot kuus. Osalise töövõime korral on päevamäär 7,86 eurot ja toetus 235,81 eurot kuus. Töövõimetoetuse suuruse arvutab Eesti Töötukassa iga kalendrikuu kohta.

Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2018. aastal võrreldes 2017. aasta keskmisega 3,4 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv on rahandusministeeriumi andmetel 9,7 protsenti.