Eesti
Filtreeri
Alanud aasta tõi muutuse ka pensioni teise samba väljamakstes

2017

Leppik: teise sambasse lisamaksete lubamine pole sugugi mõeldamatu
Rootsi tõstab pensioniea 64 aastale
Ministeerium kolmandale sambale erandit ei kaalu
Kolmandast sambast võib saada suur komistuskivi
Pensionifondid teisest pensionisambast: paljude jaoks on see ainus pikaajaline sääst
Madise: riigil on õigus pensionit tulumaksuga maksustada

Pensionid tõusevad tänasest järsult

01.04.19 Postimees Tarbija

Tänavuse aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks on 1,084, mis tähendab, et pensionid tõusevad alates tänasest ehk 1. aprillist keskmiselt tervel 8,4 protsenti. Ühtlasi tõuseb ka pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande hind seniselt 7,70 eurolt 8,10 euroni.

2019. aastal on rahvapensioni määr pärast indekseerimist 205,21 eurot, pensioni baasosa 191,6496 eurot ja aastahinne 6,627 eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

15-aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 291,05 eurot, 30-aastase staažiga inimesel 390,46 eurot ning 44-aastase staažiga inimesel 483,24 eurot.

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus käesoleval aastal on 113,6 miljonit eurot, mullu oli see 97,6 miljonit eurot. Riiklikke pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 13,79 eurot ja töövõimetoetus ligi 413,7 eurot kuus. Osalise töövõime korral on päevamäär 7,86 eurot ja toetus 235,81 eurot kuus. Töövõimetoetuse suuruse arvutab Eesti Töötukassa iga kalendrikuu kohta.

Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2018. aastal võrreldes 2017. aasta keskmisega 3,4 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv on rahandusministeeriumi andmetel 9,7 protsenti.