Pensionid kerkivad nelja aastaga kindlas rütmis 6000 koonile
Aprillikuine pensionitõus, mis toob vanaduspensionäri rahakotti keskmiselt 383 lisakrooni, aitab värskel valitsusliidul liikuda ühe oma pealubaduse täitmise suunas.
Reformierakond, ühendpartei ja sotsiaaldemokraadid on võtnud koalitsioonileppes kohustuse kahekordistada pensionid 2011. aastaks. Esimene samm kauge eesmärgi suunas tehakse aprillis, mil pension tõuseb 3136 kroonilt 3519 kroonile.
Nii lahkuv kui uue nädala neljapäeval ametisse astuv Andrus Ansipi teine valitsus on ühel meelel, et juba suvel peab tulema erakorraline pensionitõus. «Pensionärid võivad olla täiesti muretud, nende pension tõuseb,» kinnitas Ansip paari nädala eest valitsuse pressikonverentsil.
Raha tuleb reservist
Juulis kerkib keskmine pension 3769 kroonile. 1. juuli on tähisena kirjutatud ka võimuleppesse, mis teatab, et koalitsioon tõstab kolme kuu pärast pensioni baasosa 250 krooni ja rahvapensioni 150 krooni võrra. Samasisuline seaduseparandus valmis hiljuti sotsiaalministeeriumis.
Ministriametit maha paneva Jaak Aabi sõnul aitab eelnõu proportsionaalselt enam suurendada just väiksemaid pensione.
«Praegu moodustab baasosa 30 protsenti riiklikust vanaduspensionist, peaks aga moodustama vähemalt 50 protsenti,» ütles keskerakondlane Aab, keda ootab ees opositsioonipoliitiku põli. Juuli pensionitõusuks pole vaja lisaeelarvet teha.
Vajalikud 550 miljonit krooni võtab valitsus pensionikindlustuse reservist, kuhu aasta lõpuks on kogunenud ligi kuus miljardit krooni. Ka kolmikliidu eakate poliitika ülejäänud punktid püüavad teenida pensionikasvu sihti. Juba lähikuudel kavatseb uus võim ringi teha pensionide arvutamise aluseks oleva indeksi.
SDE aseesimehe Eiki Nestori sõnul peab indekseerimises senisest märksa enam kajastuma sotsiaalmaksu laekumise kasv. «Veel on arutelu all, kas panna see sõltuvusse vaid sotsiaalmaksust või arvestada 75 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu ja 25 protsendi osas tarbijahinna indeksit,» rääkis Nestor.
Palkadega võrreldavaks
Praegu on pensionitõusus maksulaekumise ja inflatsiooni osatähtsus vahekorras 50:50. «Süsteem läheb õiglasemaks. Nii kaob olukord, kus poliitikud saavad mängida head onu ja tõsta pidevalt ühekordselt pensione. Pensionid hakkavad kindlalt kord aastas tõusma, olenemata sellest, kes on valitsuses,» ütles Nestor.
Sagedasi suviseid pensionitõuse oli tema väitel vaja vaid kehtiva vigase indeksi kompenseerimiseks. Muudatus aitab veel tagada, et keskmine pension kosuks keskmise palgaga võrdses rütmis. Keskmine pension moodustab praegu keskmisest palgast umbes 40 protsenti. Veel tahab valitsusliit muuta riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest ehk teenitud palgast sõltuvat aastakoefitsienti.
Kai Kalamees
Pensionid ja nende tõus
- Keskmine pension 2007. aastal: 1. jaanuar – 3136 krooni, 1. aprill – 3519 krooni, 1. juuli – 3769 krooni.’
- Viimaseks tõusuks peab riigikogu võtma vastu seaduse, mis tõstab pensioni baasosa 250 krooni ja rahvapensioni 150 krooni võrra. Erakorraline pensionitõus läheb maksma 550 miljonit krooni.
- Keskmisel vanaduspensionäril on 44 aastat tööstaaži, Eesti elab üle 295 000 vanaduspensionäri.
- Uue valitsuse sihiks on hiljemalt 2011. aasta 1. aprilliks tõsta pensionid vähemalt 6000 kroonile.