Eesti
Filtreeri
Sotsiaalministeeriumis arutleti pensionisüsteemi üle
Aprillist tõusevad pensionid prognoositust enam

2014

Pensionide täiendav maksuvaba tulu on 220 eurot kuus
Kes Eesti pensionisüsteemist kõige rohkem võidavad ja kaotavad?
Riigikontroll: pensionisüsteemi päästmiseks tuleb teha kiireid muudatusi
Pensioniiga peaks 2020. aastaks olema 65 aastat
test uudis 2

Pensioni teist sammast võib ees oodata rida muudatusi

01.10.09 Eesti Päevaleht

Finantsinspektsioon on aastate jooksul rahandusministeeriumile saatnud erinevaid ettepanekuid konservatiivse pensionisamba süsteemi reguleerimiseks, mis peaks süsteemi muutma kliendisõbralikumaks.

Rahandusministeeriumil on koostöös finantsinspektsiooni ja teiste asutustega käsil analüüs, kust peaks selguma, millist mõju on globaalne finantskriis meie pensionifondidele avaldanud ning kuidas siinsed fondid on sellega seoses käitunud oma varade investeerimisel.
„Analüüsi käigus peaks selguma ka see, kas ja millisel määral tuleks pensionisüsteemis ning regulatsioonis teha muudatusi, et tulevikus nii võimalike finantskriiside kui muude kahjujuhtumite ennetamiseks paremini valmis olla,“ ütles rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Kertu Fedotov Päevaleht Online’le.  Analüüsiga loodetakse valmis saada detsembris.

Swedbanki juhtum on tema sõnul selgelt toonud välja selle, et üle tuleks vaadata kindlasti nõuded konservatiivsete pensionifondide varade investeerimisele.
„Ka fondivalitsejad peaksid tõstma oma riskijuhtimise kvaliteeti, et sarnaseid juhtumeid tulevikus ära hoida,“ lisas Fedotov.

„Rahandusministeerium on lisaks eespool nimetatud analüüsile ette valmistamas seaduse muudatusi, millega täpsustakse just seda, kuidas fondivalitsejad peaksid vastavaid investeerimisriske senisest tõhusamalt juhtima,“ rääkis Fedotov ja lisas, et finantsinspektsioon on sel aastal lähtuvalt eelnimetatud eesmärgist koostanud ka täpse juhendi, mis puudutab fondi varade investeerimisega seotud riskide juhtimist.

Finantsinspektsiooni hinnangul vajaksid ülevaatamist näiteks konservatiivsete pensionifondide investeerimispiirangud, mis praegu puudutavad ainult seda, kuidas on lubatud riskide võtmine varaklasside (nt aktsiad, võlakirjad – toim.) kaupa, mitte aga konkreetsete investeeringute osas. Regulatsiooni muutmine toimiks selgelt nende inimeste huvides, kes riske võtta ei soovi.

Lisaks kohustavad juba selle aasta juunis vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatused pensionifondide valitsejaid senisest tunduvalt põhjalikumalt võimalikke huvide konflikte vältima või maandama.
„See puudutab ka seda, kui pensionifondide vara investeeritakse sama fondivalitseja teistesse fondidesse ning kohustab fondivalitsejat käituma sellisel juhul nii, et fondi osakuomanike huvid ei saaks kuidagi seeläbi kahjustatud,“ lausus Fedotov.
Fondivalitsejad peavad oma tegevuse nende uute reeglitega viima kooskõlla hiljemalt selle aasta lõpuks.

Samuti peaks inspektsiooni sõnul pensionifondi olema võimalik vahetada sagedamini kui kord aastas.
Praegu saab fondi vahetada vaid kord aastas 1. jaanuaril, kuid avaldus selleks tuleb esitada hiljemalt eelmise aasta 31.oktoobriks. See aga vähendab inimese võimalust vahetada fondivalitsejat kui tema töö on olnud kehv (fondi tootlus nt miinuses – toim.), kuid inspektsiooni hinnangul ei ole kiiresti muutuvates oludes selline piirang mõistlik.

Fonditasud läbipaistvamaks

Samuti tuleks seniste tasude süsteem muuta lihtsamaks ja tasud madalamaks. Finantsinspektsioon tegi oma ettepanekud tasude alandamiseks ja lihtsama tasude mudeli kehtestamiseks juba 2006. aastal, sest fondide tasude struktuur on keerukas ja omavahel raskesti võrreldav.
Lihtsam oleks erinevaid fonde omavahel võrrelda kui kehtiks ainult üks tasu – valitsemistasu.

Praegu maksab aga II samba pensionifondiga liitunud töötaja fondivalitsejale kolme liiki tasusid: väljalaske-, valitsemis- ja tagasivõtmistasu.
Väljalasketasu maksab osaku omandaja osaku väljalaskmise eest. Tagasivõtmistasu maksab osaku müüja osaku tagasivõtmise eest. Valitsemistasu on fondivalitsejale makstav tasu pensionifondi valitsemise eest.
Valitsemistasu arvestatakse pensionifondi turuväärtusest maha igapäevaselt ning selle võrra väheneb osaku puhasväärtus ja seeläbi pensionifondi tehtud investeeringu väärtus.

Lisaks eelnevale tuleks inspektsiooni sõnul muuta sundusliku tarbija vähest teadlikkust.
Kuna liitumine II sambaga on neile, kes on sündinud pärast 1983. aastat sunduslik, suhtub inimene sellesse kui paratamatusse ja ei soovi seepärast tihti teemast midagi teada.
Vähest teadlikkust arvestades peaks aga käivituma riigipoolne finantshariduse edendamise programm, mille kaudu selliseid teadmisi jagataks.

Mõned tehtud muudatused konservatiivses pensionifondis:

  • 2008. aasta 14. novembril jõustusid kogumispensionide seaduse muudatused, mis sätestavad, et fondivalitseja ei tohi aastast 2011 enam võtta pensionifondi sissemaksete tegemisel väljalasketasu.
  • Osakute tagasivõtmistasule on juba varasemalt kehtestatud üheprotsendiline piirmäär.
  • Valitsemistasu piirmäär oli varem kas kaks protsenti või konservatiivsetel fondidel 1,5 protsenti.
  • Vastavalt seadusemuudatusele alandati valitsemistasu piirmäära konservatiivsete pensionifondide puhul 1,5 protsendilt 1,2 protsendile.
  • Ülejäänud pensionifondide valitsemistasu puhul on kavas rakendada mahtudest sõltuvaid alanevaid tasumäärasid.
  • Sundusliku tarbija teadlikuse tõstmiseks on inspektsioon omalt poolt käivitanud tarbijaveebi www.minuraha.ee, ning koostöös sotsiaalministeeriumiga koolitanud võlanõustajaid.
  • Samuti on inspektsioon teinud koostööd haridusministeeriumiga. Ühiskonnaõpetuse ainekava materjalide arendamine Koostöös Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega on tehtud koostööd, et lisada ühiskonnaõpetuse ainekava materjalide hulka ka finantsteemasid.