Uudised

Riik lu­bab soo­vi­ja­tel tei­se sam­ba pen­sio­ni­fon­di­de mak­seid jät­ka­ta al­les järg­mi­sel aas­tal.

No­vemb­ri­ni saab mõel­da

Prae­gu­se plaa­ni jär­gi peak­sid mak­sed pea­tu­ma sel­le aas­ta juu­nist ku­ni 2010. aas­ta­ni.
2011. aas­tast mak­sak­sid lii­tu­nud ühe ja riik kaks prot­sen­ti, 2012. aas­tast aga taas­tuks se­ni keh­ti­nud 2+4-süsteem.

Ju­hul kui pen­sio­ni­ko­gu­ja ot­sus­tab mak­seid jät­ka­ta, lae­kub te­malt sam­bas­se jaa­nua­rist 2010 taas kaks prot­sen­ti bru­to­pal­gast, nii et 2011. aas­tal tee­vad pen­sio­ni­fon­di sis­se­mak­seid riik ja lii­tu­ja võrd­selt.

Uue süstee­mi pea­mi­se eest­ve­da­ja, sot­siaal­de­mok­raa­di Ei­ki Nes­to­ri sõnul saab igaüks jät­ka­mi­se või mit­tejät­ka­mi­se va­hel va­li­da 1. no­vemb­ri­ni.
„Kui ko­gu­ja ot­sus­tab 2009. aas­ta 1. no­vemb­riks mak­set jät­ka­ta, siis riik kan­nab te­ma kon­to­le 2014.–2017. aas­ta­ni kuus prot­sen­ti,” sel­gi­tas Nes­tor hüvi­ta­missüstee­mi.

Sot­siaal­de­mok­raa­di and­meil on va­lit­sus­lii­du part­ne­rid tei­nud et­te­pa­ne­ku si­du­da suu­re­mad mak­sed 2012. aas­ta ma­jan­dus­kas­vu­ga.
Mi­nis­tee­rium aga se­da skee­mi veel ei kin­ni­ta.

Kat­rin Rei­man­ni sõnul ei ole ot­sust veel teh­tud, küll aga pee­tak­se mõist­li­kuks pak­ku­da hüvi­tisvõima­lust ka nei­le, kes sar­na­selt rii­gi­ga oma kon­to­le sis­se­mak­seid ei tee, kuid ta­ha­vad se­da hil­jem suu­re­mas ula­tu­ses te­ha.

„Lii­tu­nu­te­le an­tak­se võima­lus siis maks­ta 2+4 ase­mel 3+6-skee­mi alu­sel,” täp­sus­tas Nes­tor ja li­sas, et kui ini­me­ne ot­sus­tab maks­mist ko­he jät­ka­ta, mak­sab riik 2014.–2017. aas­ta­ni hüvi­tist siis saa­da­va tu­lu alu­sel.

Lii­ga op­ti­mist­lik prae­gu kok­ku­le­pi­ta­va püsi­mi­se suh­tes Nes­tor siis­ki ei ole: „O­le­ne­ma­ta ma­jan­dus­su­ru­ti­sest võib võimu­le tul­la Sam­ba­pu­rus­ta­ja­te Par­tei ja kõik ära lõpe­ta­da.”

Nor­dea Pen­sions Es­to­nia ju­ha­ta­ja An­ge­li­ka Ta­gel kõiki­de pen­sio­ni­ko­gu­ja­te sis­se­mak­se­te au­to­maat­set pea­ta­mist ei pool­da.
„Meie ee­lis­ta­me kind­las­ti va­rian­ti, et va­li­ku kor­ral peak­sid tea­ta­ma ai­nult need ini­me­sed, kes ta­ha­vad mak­seid lõpe­ta­da, et mit­te koor­ma­ta kõiki ini­me­si.”
Vii­ma­sed de­tai­lid ja kor­ral­dus­li­kud küsi­mu­sed sel­gu­vad lõpli­kult siis, kui riik on esi­ta­nud täp­se­ma nä­ge­mu­se ko­gu prot­ses­sist. See peaks val­mi­ma nel­jap­äe­val.


Va­lit­se­mis­ta­su võetak­se eda­si

• Kui­gi tei­se sam­ba pen­sio­ni­fon­di­des­se juu­nist enam sis­se­mak­seid ei teh­ta, jät­ka­vad pan­gad va­ra­de hal­da­mist, küsi­des sel­le eest ka va­lit­se­mis­ta­su­sid ja fon­di va­he­ta­mi­sel väl­ju­mis­ta­su.
• „Pen­sio­ni­va­ra­de in­ves­tee­ri­mi­ne jät­kub ka ajal, kui sis­se­mak­sed on pea­ta­tud, ning tee­nus­ta­su­de osa ka­jas­tub fon­di väär­tu­ses ka edas­pi­di. Ai­nus muu­tus on see­ga sel­les, et kui uu­si osa­kuid juur­de ei tu­le, siis ei ole ka mär­ki­mis­ta­su,” sel­gi­tas SEB Elu- ja Pen­sio­ni­kind­lus­tu­se juht Ind­rek Holst.
• 13 000-kroo­nist kuu­pal­ka tee­niv ini­me­ne, kes on tei­se sam­ba mak­seid tei­nud al­les sel­lest aas­tast, on prae­gu­seks oma kon­to­le ko­gu­nud 3160,30 kroo­ni, mis fon­dio­sa­ku­te väär­tu­se säi­li­des ja mai sis­se­mak­se li­san­du­des teeb mak­se­te pea­ta­mi­se het­keks 3932,50 kroo­ni.
• Kui ko­gu­tud sum­ma ei peaks poo­le­tei­se aas­ta jook­sul, tä­na­vu juu­nist 2010. aas­ta lõpu­ni, kas­va­ma ega ka­ha­ne­ma, kao­tab pen­sio­ni­ko­gu­ja sel­le­gi­poo­lest 135,6 kroo­ni, maks­tes iga kuu fon­di väär­tu­sest 0,125 prot­sen­ti pan­ga­le va­lit­se­mis­ta­suks.