Eesti
Filtreeri
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023
Alates 01.01.2023 saab arestida 2. sambast tehtavaid väljamakseid
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022
Teise samba peatatud maksed kompenseeritakse 2023. aastal

Pensioni teine sammas tekitab riigi rahakotile pingeid

31.10.02 Postimees

Peaminister Siim Kallas ootab rahandusministeeriumilt ettepanekuid, kuidas täita teise pensionisambaga massilisest liitumisest tekkivat suurt puudujääki eelarves. Ministeeriumil on pakkuda kaks variant: kas riigilaen või reservfondi raha, kirjutab Äripäev.

Riigieelarvesse prognoositud 100.000 teise samba liituja asemel oli eile õhtuks juba üle 180.000 liituja. Nende inimeste otsus lööb järgmise aasta eelarvesse hinnanguliselt vähemalt 310 miljoni kroonise puudujäägi. Lisaks nõuab lisaraha riiklike pensionide igakuine 100-kroonine tõus tuleval aastal.

Senimaani pole rahandusministeeriumil välja käia kindlat varianti, mille arvel raha leida. Ministeeriumi asekantsler Margus Uudami sõnul on võimalusi tegelikult kaks: kas riigilaen või reservfond. «Defitsiit tuleb ka igal järgmisel aastal, nii tuleb iga kord eraldi üle vaadata, kust lisaraha leida,» sõnas ta.

Peaminister Siim Kallase hinnangul on pensionireform seda edukam, mida rohkem inimesi sellega liitub ja nii suur liitujate arv on ainult positiivne. «See on ju see, mida me tahtsime,» ütles Kallas. «Liitujate arvu tõttu tekkida võiva eelarveaugu osas ootan esmalt siiski rahandusministeeriumi analüüsi,» lisas peaminister.  

Rahandusministeeriumi sõnul aga ei hakka nad enne, kui pole veel andmeid kõigi selle aasta sees liitunute palkade kohta, spekuleerima, kuidas puudu jääv osa katta. Info palkade kohta laekub väärtpaberite keskregistrist (EVK) kuu jooksul.

Muudatusettepanekute tegemiseks on aega riigieelarve kolmanda lugemise alguseni Riigikogus, mis jääb ilmselt detsembrisse.

Pensionikeskuse andmetel oli suveni liitujate keskmine palk 8175 krooni, mis on märgatavalt üle statistilise keskmise.

Ka Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi hinnangul kaetakse eelarvepuudujääk ilmselt reservfondist.

Rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor nentis, et kui järgmisel aastal riiklike pensionide maksmiseks raha ehk ikka on, siis 2004 võib see keeruliseks osutuda. Nestori sõnul oleks pidanud juba sellel aastal valitsus hakkama mõtlema, kuidas 2004. aastaks riigipensioniks raha leida.

Riik on planeerinud järgmise aasta 1. aprillist tõsta pensione nn indekseerimise tulemusel 6,5 protsenti ehk keskeltläbi 100 krooni võrra. Pensionikindlustuse kulud suurenevad 1,1 miljardi krooni võrra. Indekseerimine näeb ette, et nn esimese samba vanaduspensionid tõusevad proportsionaalselt inflatsiooni ja sotsiaalmaksu laekumistega.