Uudised

Kui rahandusministeeriumi soov teha ringi kogumispensionisüsteemi pärimise põhimõtted peaks pälvima riigikogu heakskiidu, ei tohi teise samba osakuid pärinud inimesed enam oma pärandit kohe rahas välja võtta.

Rahandusministeeriumis valminud mahukas eelnõu üritab ellu viia uut korda, mille järgi saavad pärijad üldiselt oma kohustusliku pensionifondi osakud kätte alles vanaduspensioniikka jõudes.
Teatud eelise annab eelnõu vabatahtlikult teise pensionisambaga liitunute lähedastele, kellele jääb õigus taotleda pärast pärandaja surma aasta jooksul üht kolmandikku osakute summast. Ülejäänud kahe kolmandiku puhul saavad nad vaid nõuda, et see kantaks nende pensionikontole. Potentsiaalselt puudutavad plaanitavad kitsendused umbes 350 000 kohustusliku kogumispensioniga liitunut, kellest keegi ei ole surma eest kaitstud, ja nende sugulasi.

Piirangute seadustamise korral pole võimatu olukord, et kui aastaid teise sambasse panustanud üksikema hukkub liiklusavariis, tuleb tema just täisikka jõudnud lastel oodata ema pensionipärandit kuni 63-aastaseks saamiseni.

Kehtiv seadus lubab teise samba osakute pärijal esitada aasta vältel pärast pärimistunnistuse väljastamist avaldus kõigi päritud osakute «tagasivõtmiseks» või oma pensionikontole kandmiseks.
Kontole tohib osakuid üle kanda kümne aasta jooksul alates pärandi avamisest.
Viimase õiguse jätab alles ka Suur-Ameerika tänaval koostatud eelnõu, sest «kehtima jääb põhimõte, et kohustusliku pensionifondi osakud on päritavad».

Kinnisvarafirma Uus Maa kinnisvarakonsultantide tegevjuhi Andres Halli sõnul pole riigi poolt aus muuta varem inimeste ja pankade vahel kokku lepitud tingimusi ja süsteemi ümber teha. «Kui oleme alguses kokku leppinud kindlates asjades, siis nende muutmiseks peab olema mõlema poole nõusolek. Lisapiirang ei luba enam raha välja võtta, mis ahendab inimeste valikuvõimalusi,» ütles nii teise kui kolmandasse sambasse makseid tegev Hall, kes on ka kahe väikese lapse isa.

Õõnestab usaldusväärsust

Tema  hinnangul õõnestab selline samm riigivõimu usaldusväärsust. «Tean niigi palju skeptikuid, kes ei usu riigivõimu ja räägivad eravestlustes, et praegu on pensionikindlustuses ühed reeglid, aga mis tuleb kolme aasta pärast,» sõnas Hall.

Enam kui viie aastaga teise sambasse ligi 60 000 krooni kogunud riigiteenistuja Riho (32) suhtus võimalikku plaani ühese hukkamõistuga. «Olen arvestanud, et minu ootamatu surma korral saavad selle raha minu lähedased, kes suudaksid selle arvelt mõnda aega tasuda minu soetatud kinnisvaraga seotud laenumakseid,» märkis Riho.
«Selline kava võtab minu omastelt aga võimaluse leida mõistliku aja jooksul minu korterile realiseerimisvõimalus. Vastupidi, pigem tuleb neil see siis majandusliku sundseisu tõttu kiirkorras maha müüa.»

Eelnõu autorid rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna kindlustuse talitusest põhjendavad muudatusi kohustusliku kogumispensioni eesmärgiga, milleks on koguda raha vanaduspõlveks. «Ei ole õigustatud selle vahendite ühekordne väljavõtmine varem ja isikute poolt, kes ei ole veel pensionieas,» leiavad nad. «Kitsenduste kehtestamisel on lähtutud pärandaja isiklikust panusest teise sambasse ning riigi kahekolmandikulisest osalusest.»

Raha kasutamine sihipärasem

Vabatahtlikele liitujatele tehtud «soodustust» saada kolmandiku ulatuses raha kätte selgitavad kindlustusspetsialistid õiguspärase ootusega.

SEB panga elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst pidas eelnõus  olevaid ettepanekuid sammuks õiges suunas, kuna need muudavad sihipärasemaks pensioniraha kasutamise. «Pärijatele tähendab seadusemuudatus, et nad peavad ise aktiivselt pensioniks säästma, aga neil on selleks ka aega.Tulevasele pensionärile tähendab see aga seda, et tema pension on suurem,» kinnitas ta. «Teine sammas on oma olemuselt individualistlik ja lähtub sellest, kui palju on konkreetne isik sinna sisse maksnud,» ütles Holst. Ta lisas, et kaks kolmandikku sissemaksetest on pärit sotsiaalkindlustuse maksetest ehk esimesest sambast ja seega ei tohiks olla võimalik selle raha kasutamine muuks otstarbeks kui pensioniks.
«Süsteem ei tohiks lubada, et esimese samba arvelt võetud raha eest ostab pärija endale näiteks auto,» sõnas Holst.

Pensionifondivalitsejate Turuosad

Pensionifondivalitseja    Sept 2007
Hansa Investeerimisfondid    52,3%
SEB Ühispanga Fondid    27,5%
Sampo Baltic Asset Management    13,1%
LHV-Seesam Varahaldus    4,1%
ERGO Varahaldus    2,9%
(varade mahu järgi)
Allikas: Finantsinspektsioon

Kai Kalamees