Eesti
Filtreeri
Meeste pensione ähvardab vähenemine
ERGO Elukindlustus kogus aprillis 5 mln kr kindlustusmakseid
Hansa Elukindlustus kogus aprillis rekordilised 54 miljonit kindlustuspreemiaid
Pensionifondide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides
Ühispanga Elukindlustus kogus aprillis 22,9 miljonit krooni kindlustuspreemiaid
Seesam Elukindlustus kogus aprillis 6,3 miljonit krooni kindlustusmakseid
Sampo Elukindlustus kogus aprillis 6,7 miljonit krooni preemiaid

Pensioni kolmas sammas – võimalus targale, oht lollile

14.01.04 Äripäev

Eesti inimestel tekib aina enam säästusid ning sellega koos ka huvi investeerimise vastu. Äripäev soovitab mõelda investeerimisele pensioni kolmanda samba kaudu, sest riik teeb kogujale tulumaksusoodustuse. Seejuures tuleb aga tähele panna, et üks asi on raha investeerimine, teine asi elu ja tervise kindlustamine. Kui need siduda, võib klient jääda kindlustuslõksu.

Esmaspäevane Postimees kirjutas, kuidas raskesse haigusse jäänud mees sai paari aastaga kogutud 41 000 kroonist tagasi vaid veidi üle 6000 krooni. Nii kaotas 70% ulatuses töövõimetuks jäänud inimene ka enda kogutud raha, rääkimata boonusest.

Kurva kaasuse tekke põhjuseks oli üks kahest: kas klient ei tutvunud ise tingimustega või ei selgitanud nõustaja neid talle piisavalt. Nõustaja peab klienti aitama toimida nii, et ta teadvustaks enda vajadusi. Sellel mehel oleks raha hakanud ennast juurde tootma alles paar aastat hiljem ning ta otsustas summa välja võtta liiga vara. Garanteeritud intressiga kindlustuse puhul peab raha tavaliselt vähemalt viieks aastaks pangas puutumata jätma, et mitte raha kaotada.

Raha hakkab ennast veelgi hiljem tagasi tootma siis, kui klient on sidunud lepingu kindlustuskaitsega. Näiteks inimesele, kes maksab Ühispanga riskikaitsega pensionikindlustust umbes 750 krooni kuus, muutub raha väljavõtmine mõttekaks alles 18 aasta pärast. See näitab, et paljudele klientidele ei ole tegelikult otstarbekas elukindlustust ja muid lisakindlustusi sõlmida, vaid lihtsalt raha koguma panna. Peab tundma oma vajadusi.

Samas on inimesel võimalik sõlmida eraldi lisakindlustus, mis määrab talle invaliidistumisel kindla summa. Seda kindlustust oleks tarvis läinud Postimehes kirjeldatud mehel.

Äripäeva hinnangul on pankade selgitustöö olnud puudulik ka selles mõttes, et pangad pakuvad eelkõige garanteeritud intressiga kindlustust. Garanteeritud intressiga pensionikindlustus pakub 5aastaseks perioodiks kindlat intressi, mis on ligikaudu kaks korda suurem tavalise deposiidi intressist. Seda toodet soovitavad pangad valdavalt, sest nad kindlustavad sellega endale inimeselt pikaks ajaks kindla rahavoo.

Kuid vähegi riskialtimale kliendile on see võimalus kõige vähetootlikum ja läbipaistmatum. Rohkem tuleks tutvustada nn vabamaid variante: fonde ja investeerimisriskiga pensionikindlustust. Võit on olnud kõige suurem just nendel kogujatel, kes on paigutanud raha nendesse toodetesse. Vabatahtlikku pensionifondi investeerimise ja eriti investeerimisriskiga pensionikindlustuse puhul on inimese valikuvabadus raha paigutamisel palju suurem. Ta saab täpselt jälgida, mis tema rahaga juhtub ja ise otsustada, millal ta raha pangast välja võtab.

Tulu on kiirem ja ka paariaastane kogumine võib ennast ära tasuda. Just raha kogumise katkestamise ja väljavõtmise võimalus eristab kolmanda pensionisamba tooteid üksteisest.

Vastuargumendiks võib tuua selle, et vabadusega ja suurema võiduvõimalusega on võetud enda kanda ka suurem risk. Vabatahtliku pensionisamba juures kehtib tavaline reegel – mida suurem garanteeritud tootlus ja väiksem risk, seda vähem saab inimene raha üle otsustada.

Riskist hoolimata soovitab Äripäev tutvuda suuremat vabadust ja vastutust pakkuvate toodetega. Et inimesed pole nendest võimalustest teadlikud, näitab see, et vaid umbes 3000 inimest on investeerinud fondide kaudu.

Investeerimisriskiga pensionikindlustust, mille puhul kliendid saavad ise valida ka fondid, kuhu raha paigutada, on valinud vähesed. 

Äripäev