Pensioni II sammas on ülipikaajaline investeering
Tähtsamad pensionifondi valimise kriteeriumid on fondijuhi senised tulemused ja teie riskitaluvus.
Eurostati andmetel on eestlastel peaaegu ainsateks säästudeks pensionifondide teise samba raha. Seega sõltuvad inimeste sissetulekud pärast pensionile siirdumist peaaegu ainult sellest, kui hästi on nad endale pensionifondi valinud, sest muid sääste meie inimestel eriti ei ole.
«Pensionifondi kogumise eesmärk on sissetuleku tekitamine pensionipõlves. Mida suurem on kogutu väärtus, seda parem,» ütles LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja.
Ehkki teoorias, eriti finantsspetsialistide arvates, on fondide valimine üsna lihtne, pole see praktikas kaugeltki nii. Tihti kipuvad spetsialistide soovitused olema ka ebareaalsed, sest nendeks kasutatakse mõõdikuid, mille olemusest on keeruline aru saada isegi kogenud investoril.
Kui aga võtta arvesse, et teise samba fondidesse investeerijaid on umbes 700 000, on selge, et suurem osa investoreist, et mitte öelda peaaegu kõik, ei suuda hinnata erinevate pensionifondide investeerimisstrateegiaid. Aga kuidagi tuleb ju pensionisammast valida, ja loosi teel valida, nagu see võib juhtuda neil noortel, kes ise seda teha ei viitsi, poleks see vast mõistlik.
Tootlus näitab minevikku
Igasugusel investeerimisel, nagu ka pensionifondi valimisel, on olulised tulu ja risk – investeerimisspetsialistid räägivad riski ja tulu suhtest.
Oja sõnul tasuks pensionifondi valikut alustada halduri valimisest, kelle kätte oma vara kasvatamine usaldada.
«Siin tasuks pöörata tähelepanu fondijuhi senistele tulemustele – kui hästi on fondijuht oma tööga seni hakkama saanud,» ütles ta. «Kui fondijuhil on head tulemused ette näidata juba pikema perioodi kohta, siis pole ilmselt enam tegu juhusliku edukusega.»
Nordea Pensions Estonia juhi Angelika Tageli arvates tasuks teha taustauuringut ja vaadata, mida näiteks meedia on viimase viie või kümne aasta jooksul konkreetse fondivalitseja või pensionifondi kohta kirjutanud.
«Sisetunne peab olema hea. Kui kahtlus on hinges, siis ilmselt ei ole koostöö perspektiiv pikk,» ütles ta.
Nagu kõikide investeerimistoodete puhul, mõõdetakse ka pensionifondide tulemusi tootlustena. Kahjuks näitavad fondi tootlused minevikku ja need ei ole garantiiks, et samasuguseid või võrreldavaid tootlusi teenitakse ka tulevikus. Mõne spetsialisti arvates ei tohiks fondi valikul ainuüksi – mitme asjatundja arvates koguni mitte üldse – tootlusele tugineda.
«Tavaliselt kiputakse võrdlema fondide tootlust, sest see on lihtsasti arusaadav ning laialdaselt kättesaadav,» ütles Danske Banki investeerimisvaldkonna spetsialist Peeter Schamardin.
«Kes kindlasti tahab mineviku tulemuste põhjal järeldusi teha, võiks lisaks tootlusele jälgida ka fondi riskiastet ja seda, kas fond on suutnud inflatsiooni lüüa,» lisas ta.
Spetsialisti sõnul räägib riskiaste, kui suures ulatuses on osaku hind seni kõikunud. Mida kõrgem on riskiaste, seda rohkem osaku hind muutub. Inflatsiooni löömine tähendab seda, et valitud perioodi jooksul on tootlus olnud kõrgem kui tarbijahinnaindeksi tõus.
Swedbank Investeerimisfondide juht Loit Linnupõld toonitas, et tuleks jälgida ka fondi tootluse ja selle saavutamiseks võetavate riskide tasakaalustatust. «Hea pensionifondi portfell peaks olema mõistlikult hajutatud erinevate varaklasside, geograafiliste piirkondade ja tööstusharude vahel,» märkis ta.
Pensionifondide tootlusi saab võrrelda pensionikeskuse koduleheküljel www.pensionikeskus.ee.
Kuidas riske talun?
Teine asi, millega pensionivara koguja kindlasti arvestama peaks, on riskitaluvus. Ehkki pensionifondid on pikaajaline ja nooremate jaoks isegi ülipikaajaline investeering, on inimeste riskitaluvus üsna väike.
«Eesti 2008. aasta kogemus näitas, et kohalike investorite riskitaluvus on väike,» ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. «20 protsenti ületav langus pensionivarades ühe aasta jooksul oli paljudele ilmselgelt vastuvõetamatu – isegi kui varasemad aastad olid olnud vägagi positiivse tootlusega.»
Tema sõnul võib riskitaluvust igaüks ise hinnata, püüdes vastata küsimustele: «Kas ma saan endale lubada investeeringu väärtuse langust 10 protsenti? Aga 15 protsenti? Aga 20 protsenti?»
Teise samba fondid jagunevad nelja rühma vastavalt sellele, milline on neis aktsiate osakaal. Rusikareegel on selline, mida suurem on riskitaluvus ja mida pikem on aeg pensioni väljamakseteni, seda kõrgema riskiastmega fondi võiks valida.
«Keskmise riskitaluvusega inimene, kel on pensionini aega 25 aastat, võiks valida 50-protsendilise aktsiaosakaaluga fondi,» soovitas Schamardin.
Spetsialistide sõnul võiks tähelepanu pöörata fondi tootluse kõikumisele ehk volatiilsusele.
«Pensionikeskus avaldab kõigi fondide kohta viimase kahe aasta standardhälvet, mis volatiilsust mõõdab,» ütles ERGO Pensionifondide juht Madis Reinumägi.
«Kuna võlakirjafondi paigutatakse eeldatavasti paljude aastate jooksul kogutud vara vahetult enne pensionile minekut, siis selliste fondide järsud kukkumised ei ole aktsepteeritavad,» põhjendas ta.
Tõnis Oja