Uudised

Sel aastal kasvab keskmine pension valitsuse kavade kohaselt 2543 kroonini kuus ehk kümnendiku võrreldes praegusega, kuid pensionäride arvates on see ebapiisav.

«Seda on vähe,» leidis Eesti pensionäride ühenduse esimees Sven Pärn. «Kui koos elavad pensionärid elavad selle rahaga ära, siis üksik pensionär ei ela.»

Tallinnas elav 71-aastane Adrita Rebas saab praegu 2156-kroonist pensioni, millega on tema sõnul väga keeruline hakkama saada. Ka kavandatav pensionitõus on tema hinnangul ebapiisav.

«Pension peaks praegu olema 3000 krooni, et saaks tunda ennast inimesena ja ei peaks muretsema tuleviku pärast,» tõdes Rebas, kes teenib väikest pensionilisa majahoidjana.

Kui Rebas elab tütre juures ning saab eluga hakkama, siis tema üksi elaval 64-aastasel vennal on kallite elamiskulude tõttu keeruline hakkama saada. «Arvan, et riigil peaks pensionide tõstmiseks raha olema, sest poliitikute palgatõusuks raha leidmisega pole kunagi probleeme, aga pensionäridele raha ei leita,» lisas Rebas.

Maksutulu kasvab

Üheks ebaõigluse põhjuseks peavad pensionärid praegust pensioniindeksit. Kuigi pensionikassa laekumised kasvasid mullu 10,4 protsendi võrra, vähendas vaid kolmeprotsendiline inflatsioon pensioniindeksi 6,7 protsendini ehk nii palju kasvavad ka aprillist pensionid, kui valitsus pensioniindeksi täna heaks kiidab.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja Indrek Kressa sõnul ulatus mullu pensioniindeks 6,3 protsendini ehk üle mitme aasta tänavu indeks ja sellest tulenev pensionide kasv kiireneb.

Oma osa paranenud sotsiaalmaksulaekumistes on Kressa arvates ka ümbrikupalkade vähenemisel. Mullu kasvas sotsiaalmaksuga maksustatud palk keskmiselt 9,8 protsenti, 6397 kroonini.

Lisaks indekseerimisest tulenevale aprilli alguse pensionitõusule tõusevad pensionid erakorraliselt ligi saja krooni võrra juulist.

«See on raha, mis meil pakkuda on,» kommenteeris sotsiaalminister Marko Pomerants. Tema sõnul peab riik olema valmis ka tulevasteks aastateks, kui pensionikassasse laekuvast rahast ei jätku enam pensionide väljamaksmiseks, sest praegu kõrgele tõstetud pensione oleks tulevikus alandada juba ülimalt keeruline.

«Kui pensionäridele seda rahulikult selgitada, siis kaob ka revolutsiooniline õhkkond,» kinnitas Pomerants.

Vanurid protestivad

Pensionäride liider Pärn pole ministriga nõus, väites, et valitsus katab pensionikassa rahaga teise pensionisamba auku.

Kuna 25 000 pensionäri protestiallkirjad pole pensionipoliitikasse muutusi toonud, siis käivitas Eesti Pensionäride Ühendus uue allkirjade kogumise eesmärgiga suurendada allkirjade arvu saja tuhandeni.

«Taotleme indekseerimist sotsiaalmaksu laekumise alusel, pensionikassa mitmemiljardilise ülejäägi väljamaksmist pensionäridele ning kogu 20-protsendilise sotsiaalmaksuosa suunamist pensionideks,» loetles Pärn pensionäride nõudmisi.

Näide

Keskmise ehk 43,6-aastase pensioniõigusliku staažiga vanaduspension on juulist 758,17 (baasosa) + 43,6 (tööstaaž) x 40,94 (aastahinne) = 2543 krooni

Aivar Reinap
majandustoimetuse juhataja