Uudised

Ligi 25 000 pensionäri ühendav Eesti Pensionäride Ühendus (EPÜ) nõuab riigilt kohtu ähvardusel pensionikassa rahaga kogumispensionireformi aukude täitmise lõpetamist ning alustab kohtukulude katteks korjandust.

Eile sotsiaalminister Marko Pomerantsiga kohtunud EPÜ esimehe Sven Pärna sõnul ei soovi riigi esindajad pensionäride nõudmistele vastu tulla ning tõenäoliselt ei jäägi neil muud üle, kui oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

«Valitsus lubas küll seniseid seisukohti järgmiseks nädalaks põhjendada, kuid me ei usu, et valitsusel midagi uut öelda oleks,» rääkis Pärn. «Aga soliidsus nõuab, et me vaataksime need enne kohtusse minekut üle.» Tema sõnul ei ole siiani mõju avaldanud ei avalikud kirjand ega meeleavaldused Toompeal.

Pensionäridel on olemas ka esialgne kokkulepe advokaatide grupiga, kes on neid nõus kohtus esindama. Nende nimed hoiab Pärn esialgu saladuses. Advokaadid ei nõua pensionäride esindamise eest protsenti saadavatest lisasummadest, vaid lihtsalt tasu, mille suurus võib hinnanguliselt küündida 100 000 – 150 000 kroonini.

Pensionärid võitu ei usu

«Kavandame selle summa koguda korjandustest, mis arvestades pensionäride ligi 300 000ni küündivat koguarvu, ei tohiks keeruline olla,» märkis Pärn.

Samas ei usu pensionäride juht, et Eesti kohtus õnnestub neil õigus saada, mistõttu ollakse valmis Euroopa kohtusse välja minema. Selle tarvis tuleb aga teha juba uus korjandus.

«Me ei nõua valitsuselt mingit rahasummat, vaid vastavate seaduste muutmist, mis tooks kaasa ka lisasummad pensionikassasse,» rääkis Pärn.

LHV maakleri Henno Viirese sõnul võiks sama hästi ka tänased noored maksumaksjad anda pensionärid kohtusse, sest millegagi pole garanteeritud, et hoolimata pensionikassasse makstavast rahast on sealt võimalik ka kaugemas tulevikus inimväärset pensioni saada.

Pensionäridele valmistab enim muret asjaolu, et riik kannab pensionikassast sisuliselt igal aastalt sadu miljoneid kroone teise pensionisambasse ehk kogumispensioni fondidesse.

Mullu vähenes pensionikassa ülejääk seetõttu ligi poole miljardi krooni võrra, mille eest oleks iga kuu saanud inimeste pensioni tõsta 131 krooni võrra.

Tänu edukalt kulgenud pensionireformile kogub teise sambasse raha juba üle 350 000 inimese, mis võib suurendada raha väljavoolu pensionikassast fondidesse ligi 800 miljoni kroonini aastas.

Viirese hinnangul jaotab praegune pensionisüsteem suhteliselt õiglaselt kohustusi ja riske tänaste maksumaksjate ja pensionäride vahel. «Pensionäridel tuleks arvestada halvenevat demograafilist olukorda, mis võib panna tänaste maksumaksjate tulevase riigipensioni löögi alla,» selgitas Viires.

Suurlaekumised ajutised

Rahandusministeeriumi pensionieksperdi Kadi Oorni sõnul on pensionireformi rahastamine ja riskid jaotatud solidaarselt erinevate põlvkondade vahel.

Rahandusministeeriumi hinnangul on praegused pensionikassa suured laekumised ajutised ning tingitud soodsast demograafilisest seisust ja tõstetud pensionieast.

«Kui me jälgiksime printsiipi, et kogu 20 protsenti tuleks igal aastal välja maksta, hakkaks pension tulevikus langema,» rõhutas Oorn. «Aastal 2025 moodustaks keskmine pension keskmisest palgast vaid 35 protsenti ning 50 aasta pärast langeks suhe 24 protsendini.

Seega on riik võtnud endale raske ja pikaajalise koorma kindlustamaks riiklike pensionide taset ja võimaldamaks normaalset elatustaset neil, kes juba on pensionil, või ei ole kas ea tõttu või isiklikust ükskõiksusest liitunud kogumispensionisüsteemiga.»

Aivar Reinap,
majandustoimetuse juhataja