Eesti
Filtreeri
Sampo Pank võtab vastu pensionimaksete jätkamise avaldusi
Teise pensionisambaga liitunud inimesed on mitteliitunutest 35 protsenti varakamad
Jaano Vink: II sammast esimese tagasilöögi peale hüljata ei maksa
Kas pensioni sissemaksete jätkaja pension sõltub SKPst või mitte?
Pensionifondid said uued riskijuhtimisnõuded
Inspektsioon pani investeerimis- ja pensionifondidele rangemad piirid
Nordea: II sambaga jätkamise avalduse saab teha ka internetipangas

Pensionäri leivakoorik tõotab pisut paksemaks muutuda

04.03.08 Postimees

Teise samba pensionifondide tasud tõotavad muutuda tulevastele pensionäridele soodsamaks, kui riigikogu peaks äsja valminud seaduseelnõu kinnitama.

Eelnõu pakub, et kohustusliku ehk teise samba pensionifondide valitsemistasud alanevad lähiaastail märkimisväärselt. Nii pakuvad rahandusministeeriumi eksperdid, et väljalasketasu peaks kaduma 2011. aastal.
 
Tagasivõtutasu peaks samuti kaduma neile inimestele, kes pensionile jäädes raha välja võtavad. Ka kärbib eelnõu fondide valitsemistasu.

Muudatusega, millega osakute väljalasketasu võtmise õigus kaob, võidaks 15 000-kroonist brutopalka saav inimene aastas 108 krooni. Seda juhul, kui tasu oli üks protsent.

Valitsemistasude alandamist nõudis finantsinspektsioon juba 2006. aasta sügisel. Toona põhjendas inspektsiooni juht Raul Malmstein muudatuse vajadust tõigaga, et teise samba pensionifondid on riigi poolt garanteeritud turg fondivalitsejaile. Malmsteini sõnul sunnib riik inimesi pensionifondidega liituma, seega on riigil ka õigus tasude suuruse üle kaasa rääkida.

Inspektsiooni finantsteenuste järelevalve juht Andre Nõmm märkis, et tal on hea meel, et kogumispensioni fondide tasusid tahetakse piirata.

«Kui konkurents tasude osas ei toimi, peab riik teenuse ostjana ise sekkuma,» lausus Nõmm. Praegu on turg tõepoolest kummalises olukorras, kus osa suurema mahuga kohustuslikke pensionifonde on kallimad osast väiksemahulistest vabatahtlikest pensionifondidest.

«Antud juhul on tegu erasektori tegevuse reguleerimisega, mida iseenesest põhimõttena õigeks ei pea,» lausus Hansapanga investeerimisfondide juht Robert Kitt. «Et aga selle teemaga on ühiskonnas seotud mitmeid huvigruppe, kes on väljendanud selget soovi fondide haldustasude alandamiseks, on avalikkuse huvi mõistetav ja tuntav.»

Andrus Karnau